Tööstus. Kasuminäljas lihatööstus tegutseb  grillihooaja ootel

Tootearendusele panustab Eesti toiduainetööstus palju, erandiks pole ka lihatoodete valmistajad. See on kahtlemata üks põhjus, miks lihatöötlejate kasumimarginaal küünib vaid protsendi või paarini – niigi napi kasumi sööb ära uute toodete juurutamise ja nende turustamisega seotud kulu.

Lihatööstuse tulevik sõltub mitme töösturi arvates suuresti sellest, milliseks kujuneb Euroopas tooraine ja abimaterjalide, samuti energia ja transpordi hind. Nõudlus liha järele kasvab mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas ja see paneb tööstusi konkureerima tooraine pärast, sest eks seakasvatajad müüvad ikka ennekõike neile, kes rohkem maksavad.

Nii tunnistab Nõo Lihatööstuse tegevjuht Toomas Kruustük paratamatust, et lihatoodete hind lähiaastatel veelgi kasvab ja kui tarbija sissetulek kaasa ei tule, hakkab ta eelistama odavamat kaupa.

“Käibe tekitamiseks ja selle hoidmiseks tehakse suuri hinnaalandusi, mõnikord tundub, et müüakse alla omahinna,” tõdes Trumm. “Turg on väike, spetsialiseerumisega ära ei ela, kui ulukiliha töötlemisele keskendunud firma välja arvata. Suured väikestega koostööd teha ei soovi.” Ta nentis, et natuke kasumlikud on tooted, kus rohkem liha sees ehk siis täissuitsuvorstid, samuti suvetooted.

Piiri tagant tuuakse Trummi hinnangul lihatooteid järjest rohkem sisse, kusjuures teda paneb nördima asjaolu, et tarbijal on sellest raske aru saada, kui välismaist toodet müüakse Eestis väljatöötatud kaubamärgi all. Näiteks “Meie talu toode”, millel vaid väikeses kirjas info Läti päritolu kohta.

Kuus enam kui tonni sea- ja veiselihatooteid müüki paiskava OÜ Saaremaa Lihatööstus müügidirektori Koit Repnau sõnul toimub lihatootmine Eestis sisuliselt nullkasumiga eelkõige Euroopa keskmisest kõrgemate toorainehindade ja tiheda konkurentsi tõttu. Madalat kasumlikkust põhjustavad allahindlused ja sellest tulenev tootjatel lasuv hinnasurve, autokütuse ja elektri hinna tõus ning üldse kõikide kulude pidev kasv.

Kana ja uteliha vaid üksikutelt tootjatelt. “Kõik hooajatooted on olulised käibeartiklid ning võivad tippkuul moodustada kuni 1/3 valmistoodete mahust,” selgitas Repnau. “Suvele läheme vastu uudse pakendiga, milleks on neljakandiline šašlõkiämber. Kandilisel ämbril on oma plussid, näiteks võtab see riiulis vähem ruumi.” Uute toodetena nimetas Repnau lambašašlõkki ja lamba toorvorsti, grill-lihadest on uudis Saaremaa suitsune grillkael 500grammises pakendis.

Ligi 11% Eesti lihaturust hõlmava ASi Maag Lihatööstus müügi- ja turundusdirektor Marek Mettas kinnitas, et Eestis on koos pisiettevõtetega umbes 200 lihatööstust, mistõttu konkurents on tihe ja see mõjub kahtlemata ka kasumlikkusele.

“Oleme suutnud juhtida tegevust kasumlikult, ettevõte näitab kasvu ja äritulemused vastavad omanike ootustele,” märkis Mettas. “Lihatoodete tarbimisel on kaks kõrgaega – jõuluperiood ning grillihooaeg, mil ka müük näitab kasvu.”

Peamiseks ohuks kodumaa lihatööstuse arengule nimetas Mettas tooraine ja sisendite hinna tõusu. “Selle minimeerimisel on oluline efektiivne tootmiskorraldus. Üks efektiivsuse kasvu mootor on müügimahtude suurendamine ekspordi teel,” ütles ta ja lisas, et hiljuti soetatud Soome lihatööstus Pouttu annab Maagile võimaluse kasvatada tootmis- ja müügimahtu, liikudes Soome turule.

Suvehooajaks toob Maag müügilettidele tootesarja, mille seas nii Rannarootsi seniseid müügihitte kui ka uusi maitsed. Uuendusena lisatakse pakendile QR-kood, mida kasutades saab tutvuda tooteinfo ning retseptidega.

Nõo Lihatööstus uuendas grilltoodete pakendi disaini, sortiment täieneb kanašašlõkkidega ja Hispaania-päraste snäkkidega. Firma teeb grilltoodete tutvustamiseks ka uue reklaamikontseptsiooni, mida hakatakse presenteerima aprillis.

 

Üks küsimus

Millele keskenduvad lihatootjad tootearenduses suvehooajale vastu minnes ja mis aitab neid tooteid müüa?

Andres Trumm, ASi Arke Lihatööstus juhatajaSuveks pakutakse ikkagi traditsioonilist grill-liha, šašlõkki, tooreid grillvorstikesi. Vist on läbi saamas periood, kui püüti katsetada väga erinevaid maitseid, näiteks šokolaadiga tooteid. Püütakse leida klassikalisi, inimestele teada-tuntud asju. Karta on, et ka sellel suvel on põhiline turundusnipp püüda tootele saada kollast silti ehk siis osaleda kampaaniates.   Viimasel paaril aastal vaadatakse pakendit, pehmes pakendis šašlõkk müüb hästi – tarbijal tekib vähem prügi, kohe on näha lihatüki kvaliteet ja suurus. Ämber on suhteliselt tagasihoidliku müügiga, sest tarbijad on saanud palju petta ja see on rikkunud ära ka korralike tootjate ämbrišašlõki müügi. Oleme alati lõiganud oma šašlõkid käsitsi ja korralikud tükid, aga kui ostja on saanud ämbrist läbilõikamata liharibasid, ei usaldata ta enam kedagi.

Marek Mettas, ASi Maag Lihatööstus müügi- ja turundusdirektor2012 tõime turule uue lihatoodete sarja Ehe, mis koondab endas laia valikut liharikkaid tooteid. Trendina väärib märkimist tarbijate eelistuse kasv suurema lihasisaldusega toodete vastu. Sellest lähtuvalt kavatseme ka edasi arendada Eheda tootesarja.Samuti eelistavad tarbijad üha enam naturaalseid tooteid, mis ei sisalda kunstlike lisaaineid, otsitakse lisaks traditsioonilistele ka uusi maitseid. Kevadel tuleme turule paprika-fetajuustu grillvorstiga, küüslaugušašlõkiga, ürdivõimaitselise grill-lihaga ja jogurti-tilli grilllihaga, samuti maagilise ja magushapu grillribiga.

Maie Niit, OÜ Otepää LT Edgar tegevjuhtPanustame kõrge kvaliteedi hoidmisele ja oma nišitoodetele uute turgude leidmisele. Müüki aitab suurendada toodete erakordsus, silmatorkav disain, kindlasti hind, maitse, isegi toodete eripärased nimetused ja eksootilised lisandid.

Toomas Kruustük, ASi Nõo Lihatööstus tegevjuhtJulgen väita, et Eesti lihatööstused otsivad suurema lisandväärtusega tooteid ja kompavad eksporditurge. Väga raske on leiutada täiesti uut lihatoodet, mida varem pole tehtud. Võib-olla pole sellel mõtetki, sest selle lansseerimine nõuaks meeletult suuri kulutusi turunduses ja tootearenduses. Pigem püütakse meeldida kohalikele tarbijatele just teada-tuntud maitsete ja pakenditega.Parim grilltoodete müügimees on ilm. Kui ilm on ilus, ei määra isegi hind müügiedu. Kui ilusat ilma pole, võib kas või leti kõrval pea peal seista, aga tarbija ostuotsust tegema ei hakka. Kui ilm kõrvale jätta, siis määrab ostuotsuse  toote hind (enamasti kampaania) ja siis muud tegurid (disain, turundustegevus, väljapanek).

 

Taust

Lihatootja ootused ja lootused

Loodame, et kahte ikalduse ja põua aastat järjest ei tule ja liha hind väga ei tõuse.majandus kasvab, palgad tõusevad ja inimesed tarbivad rohkem lihatooteid.mõne tootja omanikfirmal hakkab lõpuks rahast kahju ja edaspidi ta oma tooteid alla omahinna ära ei anna.tarbija saab aru, et kodumaiste tootjate toodet tarbides aitab ta kaasmaalasi.Eesti põllumees saab Brüsselist varsti peaaegu samapalju toetust kui vanemate euroliidu riikide põllumehed.suhted naabritega paranevad, et oleks rohkem lootust eksportida.kodumaised tootjaid vajavad eksporditoetust, välismaiste omanike firmad pole ekspordist huvitatud.

Allikas: Andres Trumm

 

Kommentaar

Lihatootmine on valdavalt kohalik äri

Margus Venelaine, ASi Rakvere Lihakombinaadi äridirektorLihatootmine pole raketiteadus – mingeid hiigelmarginaale siin oodata ei maksa. Ajutiselt tuleb mõnel tootjal ka hoopis miinuses istuda. Kahjumlikke perioode tingib loomakasvataja jaoks looma ja sööda hinna muudatuse vaheline ajaline nihe. Samasugune faasinihe tingib kasumi tujukuse lihatöötleja jaoks – liha tooraine ja toodete hinna muutumise erinev aeg. Eks parematel aegadel tuleb siis natuke rasva koguda. Kui ettevõte kontrollib kogu ketti loomakasvatusest tootmiseni, siis on olukord stabiilsem. Olulist mõju kasumlikkusele tingib ka lihaäri suhteliselt kohalik iseloom ja sellest tingitud mastaabiefekti vähesus, eriti Baltimaades. Ühtegi rahvusvaheliselt tugevat liha kaubamärki Läänemere regioonis pole – kõik on kohalikud brändid.Üldine lühiajaline trend on kapseldumine ning väheneb nii eksport kui ka import. Kuna 2012 halvenes konjunktuur meie eksporditurgudel (lisaks Venemaa elussea keeld) märgatavalt, siis on lihatootjad üritanud rohkem koduturul müüa ja selle nimel on kaupade hindade suhted muutunud. Näiteks kanafilee – ekspordihind on äärmiselt halb. Koduturule on seetõttu arendatud uusi tooteid ja pakutud soodsat hinda. Ja näe, Talleggi kanafilee tarbimine Eestis püstitab rekordeid. Ja millal enne on nähtud sea sisefileed Eesti poodides kampaaniapakkumise ajal kuue euro suuruse riiulihinnaga – see on hõrk delikatess, mida saab igast searümbast 1%, miks sellise hinna-kvaliteedi suhte juures üldse mingit muud tükki osta?Lihatootjate põhirisk on tarbimise vähenemine euroliidus (eelkõige EL-15) ja isevarustatuse tunduv paranemine senistel põhilistel eksporditurgudel – Venemaal ja Hiinas. Samas sisaldab tulevik ka palju võimalusi.Lihaliikidest väheneb veise tarbimine, sest hind on liiga kõrge. Tarbijad söövad rohkem kana ja siga. Mõni aeg tagasi laialt levinud laim üldiselt viinerite ja vorstide aadressil on mõnevõrra vähendanud nende kaubagruppide tarbimist. Paljuski on kahju tulnud “ise tegin” meetodil ehk oma pisikesest huvist lähtudes on mõni lihatootja asunud võitlema tootegruppidega, kus endal turuosa väike. Omalt poolt oleme selle kompenseerinud sarja Lihakas ülieduka müügiga, võites vorstidele ja viineritele uusi tarbijaid.