ELi võitlus noorte tööpuudusega - on sel edu lootust?

Teisalt on summa probleemi ulatust arvestades vaid tilk meres - mais oli Eurostati andmeil ELis tööta üle 5,5 miljoni noore.

"Meil on vaja 6 miljardit eurot igal aastal," märkis näiteks ka Austria peaminister Werner Faymann Brüsselis läinud nädalal toimunud Ülemkogu järel.

Lisaks, viitab Emmanouilidis, ei ole jõupingutustest majanduskasvu kiirendamiseks ja hõive suurendamiseks erilist edu oodata, kui Euroopal pole lahendust  panganduse probleemidele, mis taastaks majanduses laenuraha normaalse ringluse. See eeldaks kiirendust pangandusliidu loomisel, kus tempod on turgude surve taandudes oluliselt aeglustunud.

Mõistlikum ja tulemuslikum oleks panustada tõsisematesse struktuursetesse reformidesse nagu seda on ka Euroopa ühtse turu väljaarendamine.

ELi liidritel on samas oluline näidata, et nad ei ole kurdid ja pimedad selle suhtes, millist ränka sotsiaalset hinda euroala kriisilahendus nõuab.

Saksamaa on ette võtnud mitmeid kahepoolseid algatusi euroala raskustes riikidega nagu Hispaania, Portugal ja Kreeka, võimaldades muuhulgas nende riikide väikefirmadele juurdepääsu mõistliku hinnaga laenurahale. Järsult on kasvanud tööjõu sisseränne Lõuna-Euroopast Saksamaale.

Samas on mitmed probleemid - nagu vanemaid töötajaid soosiv kahekäiguline tööturg Itaalias - liikmesriikide, mitte kesktaseme probleem, viitab Emmanouilidis. Brüsseli sekkumine ja õpetused pole alati sugugi oodatud, nagu andis riigipõhiste soovituste peale teada Prantsusmaa. Nii on risk, et ootused aetakse ELi tasemel liiga kõrgele ning kui lubadusi ei suudeta täita, on jälle põhjus Brüsselit sarjata. Vesi populistide veskile lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel.

"See ei tähenda, et Euroopa Liit ei peaks käivitama algatusi tööpuudusega võitlemiseks või majanduskasvu ergutamiseks, kuid need plaanid peaksid sellisel juhul olema komplekssemad (a la Marshalli plaan või Uus Leping Euroopale) või siis tuleks lubaduste andmisel tagasihoidlikum olla, et avalikus arvamuses ei tekiks tagasilöögi riski, kui lootused üldise majandusolukorra kiirest paranemisest ei täitu," kirjutas Emmanouilidis oma analüüsis viimasest Ülemkogust.