Sirje Rank • 2. juuli 2013 kell 10:45

ELi võitlus noorte tööpuudusega - on sel edu lootust?

Homseks on Saksamaale Berliini kokku kutsutud Euroopa liidrite ja tööturu ministrite mitteametlik kohtumine, et detailsemalt edasi arendada viimasel Ülemkogul peateemaks olnud Euroopa noorte tööpuuduse leevendamise teemat.

Skeptikute sõnul on tegemist pigem kantsler Angela Merkeli PR üritusega lähenevate valimiste eel, kui sündmusega, mis Euroopa poliitilist kurssi oluliselt mõjutaks.

Brüsseli mõttekoja European Policy Center analüütik Janis A. Emmanouilidis toob välja mitu põhjust, miks Euroopa Liidu tasandil noorte tööpuuduse leevendamiseks vastu võetud meetmed ei pruugi oodatud tulemust anda.

Peamine põhjus - Euroopa Liit ei lähene probleemile pikema vaatega, vaid püüab seda lahendada tükkhaaval ja lühiajaliste meetmetega. Noorte tööpuudusega võitlemiseks eraldati 6 miljardit eurot, millele lisanduvad ELi järgmises seitsme aasta eelarves kasutamata summad. Samas ei ole Euroopa Liidul veenvat strateegiat majanduskasvu ergutamiseks, mis need töökohad looks, kuhu noored tööle minna saaksid.

Teisalt on summa probleemi ulatust arvestades vaid tilk meres - mais oli Eurostati andmeil ELis tööta üle 5,5 miljoni noore.

"Meil on vaja 6 miljardit eurot igal aastal," märkis näiteks ka Austria peaminister Werner Faymann Brüsselis läinud nädalal toimunud Ülemkogu järel.

Lisaks, viitab Emmanouilidis, ei ole jõupingutustest majanduskasvu kiirendamiseks ja hõive suurendamiseks erilist edu oodata, kui Euroopal pole lahendust  panganduse probleemidele, mis taastaks majanduses laenuraha normaalse ringluse. See eeldaks kiirendust pangandusliidu loomisel, kus tempod on turgude surve taandudes oluliselt aeglustunud.

Mõistlikum ja tulemuslikum oleks panustada tõsisematesse struktuursetesse reformidesse nagu seda on ka Euroopa ühtse turu väljaarendamine.

ELi liidritel on samas oluline näidata, et nad ei ole kurdid ja pimedad selle suhtes, millist ränka sotsiaalset hinda euroala kriisilahendus nõuab.

Saksamaa on ette võtnud mitmeid kahepoolseid algatusi euroala raskustes riikidega nagu Hispaania, Portugal ja Kreeka, võimaldades muuhulgas nende riikide väikefirmadele juurdepääsu mõistliku hinnaga laenurahale. Järsult on kasvanud tööjõu sisseränne Lõuna-Euroopast Saksamaale.

Samas on mitmed probleemid - nagu vanemaid töötajaid soosiv kahekäiguline tööturg Itaalias - liikmesriikide, mitte kesktaseme probleem, viitab Emmanouilidis. Brüsseli sekkumine ja õpetused pole alati sugugi oodatud, nagu andis riigipõhiste soovituste peale teada Prantsusmaa. Nii on risk, et ootused aetakse ELi tasemel liiga kõrgele ning kui lubadusi ei suudeta täita, on jälle põhjus Brüsselit sarjata. Vesi populistide veskile lähenevate Euroopa Parlamendi valimiste eel.

"See ei tähenda, et Euroopa Liit ei peaks käivitama algatusi tööpuudusega võitlemiseks või majanduskasvu ergutamiseks, kuid need plaanid peaksid sellisel juhul olema komplekssemad (a la Marshalli plaan või Uus Leping Euroopale) või siis tuleks lubaduste andmisel tagasihoidlikum olla, et avalikus arvamuses ei tekiks tagasilöögi riski, kui lootused üldise majandusolukorra kiirest paranemisest ei täitu," kirjutas Emmanouilidis oma analüüsis viimasest Ülemkogust.

Berliinis toimuva ürituse eesmärk on vahetada kogemusi n.ö paremate praktikate üle noorte tööpuuduse probleemi lahendamisel.

Saksamaa oma praktikasüsteemiga on siin ise üks peamisi eeskujusid. Eurostati nädala hakul avaldatuid statistika järgi on tööpuudus Saksamaa noorte seas ELi madalaim - vaid 7,6%. Kõrgeim on see Kreekas (59,2%), järgnevad Hispaania (56,5%) ja Portugal (42,1%).

Angela Merkeli sõnul on noorte tööpuudus Euroopa suurim mure. Homme Berliinis algav kohtumine on ühtlasi võimalus aruteluks, kuidas probleemi lahendamiseks eraldatud 6 miljardit eurot kõige paremini kasutada.

"Kuus miljardit eurot on üsna muljetavaldav summa," ütles Merkel Ülemkogu järel. "Hakkame kõigepealt asjaga pihta, enne kui ütleme, et seda on vähe."

Hetkel kuum