Täna Brüsselis algava Ülemkogu keskne teema on võitlus noorte tööpuudusega, mille ühest peamisest instrumendist - 6 mld euro suurusest toetusfondist - Eesti osa ei saa.
See raha on ette nähtud noorte tööhõive parandamiseks neis riikides, kus tööpuudus noorte hulgas on üle 25%.
Brüsseli mõttekoja CEPS juht Daniel Gros on aga skeptiline kogu algatuse suhtes.
Euroopa 13 triljoni euro suuruses majanduses on see vaid piisk meres, kommenteeris ta ajalehele Wall Street Journal.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Nende jõupingutuste suurusjärk on naeruväärselt väike," ütles Gros, kõrvutades täna algava Ülemkogu algatust noorte tööpuuduse leevendamiseks aasta eest kokku lepitud kasvupaktiga, mis samuti sisaldas suhteliselt tagasihoidlikke abinõusid, millel erilist mõju pole olnud. Euroalal on majanduslangus väldanud kuus kvartalit järjest ning töötuse määr oli aprillis 12,2%.
Samuti ei pea Gros vajalikuks noorte tööpuudust sedavõrd erilise tähelepanu alla võtta. Ta leiab, et statistika võimendab probleemi üle, kuna noortel on alati võimalik enese täiendamist jätkata ja nii oma väljavaateid parandada, erinevalt vanematest inimestest. "Kui keskenduda eelkõige noorte töötusele, rünnatakse vale probleemi," märkis Gros agentuurile Bloomberg. "Eraldamaks spetsiaalseid vahendeid noorte tööpuuduse leevendamiseks, tuleb see raha kusagilt mujalt ära võtta."
Euroopa töötuse probleemi lahendus eeldab palju põhjapanevamaid muudatusi senises majanduspoliitikas, leiavad nii Gros kui paljud teised analüütikud. Rahanduslikult paremas seisus riigid nagu Saksamaa peaksid suurendama nõudlust, nõrgemad riigid nagu Itaalia peavad samas kiirendama reforme, et kapital ja tööjõud kiduvatest tööstusharudest uutesse ja kasvavatesse sektoritesse liiguks.
Visalt edeneb ka nende lubaduste täitmine, mis otseselt raha ei nõua. Nii on viibinud reeglid töötajate kvalifikatsiooni vastastikusest tunnustamisest, mis hõlbustaks tööjõu liikumist liikmesriikide vahel ning kus läinud aastal anti lubadus kiiresti edasi liikuda. Esialgne kokkulepe sündis alles sel kuul ning jõustada ei saa reegleid enne nende heakskiitu Euroopa Parlamendis oktoobris, kirjutas agentuur Bloomberg.
Läinud aasta juuni Ülemkogu üks peamisi seni täitmata lubadusi majanduskasvu kiirendamiseks ja hõive tõstmiseks on Euroopa Investeerimispanga vahendite kasutamine, et parandada Euroopa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juurdepääsu laenurahale. Nii on see teema uuesti Ülemkogu päevakorras. Liikmesriigid küll suurendasid EIB kapitali 10 mld euro võrra, kuid alles nüüd hakkab laenuprogramm ilmet võtma.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!