Uut politseijuhti ootab kohe mitu seisukohavõttu

Ning seda olukorras, kui tuleb tegutseda sellise eelarve raames, mis on kirjutatud ette ülevalt poolt juba enne teda – vaidle, palju tahad.

Eesistuja ja akadeemia. Kaks neist on Eesti valmisolek eesistujarolliks Euroopa Liidus ja sisekaitseakadeemia tulevik. Kui Eestist saab ELi eesistujamaa (2018), kasvab meie koormus rahvusvahelises julgeolekus mitu korda. Poliitiliste juhtfiguuride visiidid muutuvad siis rutiinseks, ent nende turvamiseks ei piisa ainult saatemasinatest, vaid veel rohkem on vaja elektroonilist julgeolekut. Selle algus peaks riigieelarves aastaks 2014 olema juba ette nähtud, aga ei paista olevat.

Suure osa kaadrist saab PPA sisekaitseakadeemiast, kus kõige erodeerivam on kindlasti ebakindlus kaugema tuleviku suhtes. Reaalselt saab akadeemiale kindlusetunde anda riigikogu uus koosseis alates kevadest 2015, kuid see ei ole ainult riigisisene probleem, nagu polnud seda ka Balti kaitsekolledži rajamine Tartus. Mõlemas punktis peab PPA-l ja Vaheril olema selge ja põhjendatud seisukoht mitte ainult siseministri ees, vaid ka üleriigiliselt.

Politseijuhil tuleb kujundada oma arvamus ka Eesti politsei ja rahvusliku julgeoleku ajupotentsiaali esindatuse osas rahvusvahelises koostöös ning sellesse võrgustikku haaratud Eesti kodanikele korraliku tagala kindlustamises. See tähendab ka sobivust tegutsemiseks koos vahelduvate kolleegidega ning sekkumist kohe, kui “meie meest Põhjamere ääres” (kõik ei tööta ainult Brüsselis!) hakkab vaevama koduigatsus. Kas meil on iga Eestist lähetatu kohta vähemasti üks dublant? Arvan, et ei ole. Pealegi kulub aega, enne kui uus inimene omaks võetakse. Liiati ei ole meile ükski koht riikidevahelises kriminaalasjanduses kinnistatud.

Kapo uurimisfunktsioon. Vaheri seisukohta ootab ka uurimisfunktsiooni jagunemine Eesti rahvuslikku julgeolekut tagavate ametkondade vahel. Üles on kerkinud küsimus, kas oleks järsku parem võtta see funktsioon kaitsepolitseiametilt ära. Nõndaviisi võib küll kaitsepolitseinikke õrritada, kuid mitte rohkem. Kapo ilma uurimisfunktsioonita oleks teabeamet nr 2 ja küllap siis juba leidub ka mõni poliitiline marodöör, kes peab targemaks need kaks ametit omakorda ühendada. Pärast seda jääb üle vaid “rakendada” üks rott, kes sööb Eesti rahvusliku julgeoleku seest lihtsalt ära.