24 september 2013

Kullaäris uued petuskeemid

Alates eelmise aasta suvest on maksupetturid kullaäris tegelenud uute skeemidega, kuna kullatehingute pöördmaksustamisse jäi Euroopa Liidu direktiivist tulenev "auk".

"Pöördmaksustamisel oli oluline mõju ainult esimestel kuudel pärast kehtestamist," nentis maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi mullu aprillis kehtima hakanud meetme kohta. "Hakati kauplema muude väärismetallidega ning kulla puhul viidi kulla sisaldus sulamites madalamaks," lisas ta.

Madalam kullasisaldus tähendab seda, et kuna pöördkäibemaks kehtestati üksnes sellisele kullamaterjalile, milles puhta kulla sisaldus on vähemalt 325 tuhandikku kaaluosa, hakkasid petturid müüma kullasulameid madalama prooviga. Sulamid koosnevad kullast, hõbedast, vasest, tsingist jm värvilistest metallidest. "Turult kadusid kõrge kullasisaldusega sulamid, kuid pettused liikusid väiksema kullasisaldusega sulamite juurde," ütles Liivamägi. Lahendus oleks Liivamäe sõnul kehtestada kulla valdkonnas üldine pöördmaks, kuid selleks on vaja taotleda Euroopa Komisjonilt erandit.

Enne pöördmaksustamise kehtestamist paisusid Eestis ehte- ja muud romukulda kokku ostvate ettevõtete käibed jõudsalt, nüüd on see turg aga kokku kuivanud. AS K.A. Rasmussen tegevjuhi Gustav Martini sõnul on romukulla kokkuost juriidilistelt isikutelt kukkunud peaaegu olematuks. "Meie ei osta kokku kulda, mille proov on madalam kui 325, kuigi sellise kulla pakkumine on ülisuur," rääkis Martin. Sellist kulda ei osta ka kullaäri turuliider Tavid, kelle käive ehtekulla ja -hõbeda vahenduselt vähenes eelmisel aastal võrreldes tunamullusega ligi kaks korda – 92 miljonilt 51 miljonile eurole.

Pikemalt loe teisipäevasest Äripäevast.

Autor: Piret Reiljan, Kristi Malmberg

Hetkel kuum