Petturid imbusid kullaärisse

Tänavu maikuu seisuga oli maksuameti huviorbiidis 100 probleemset kullaäriga tegelevat firmat, kellest 51% oli selleks ajaks juba ka käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Ameti tähelepanu alla sattus kullaäri eelmisel aastal ja seda eelkõige erineva vihjeinfo tõttu.

Äripäevale on vihjatud, et kullaärisse on oma haarmed ajanud ka ka eestikeelse allilmaga seotud võrgustik, kelle tegemised autode ja kütusega kauplemisel hiljuti teravalt uurijate huviorbiiti sattusid. Et tegemist pole juhuslike sulidega, kinnitas ka rahapesu andmebüroo. „Kui me vaatame, et neil isikutel, kes kulda müüvad, on osal varasemad karistused ja mis seltskonda nad kuuluvad, võime küll väita, et nende puhul on tegemist nii-öelda elukutseliste kurjategijatega,“ märkis rahapesu andmebüroo analüüsiteenistuse vanem Aivar Orukask.

Käibemaksu välja petmise skeem kullaäris on lihtne ja tuttav: varastatud või eraisikutelt ja välismaalt ostetud kuld, välja arvatud maksuvaba investeerimiskuld, müüakse Eestis valdavalt kolmele suurele kokkuostjale, tehing toimub koos käibemaksuga, mida kauba müüja ei deklareeri üldse, deklareerib võltsitult või jättab lihtsalt deklareeritud maksu tasumata. Kasutatakse ohtralt tankistfirmasid ja -isikuid. Kulla kokkuostjad ja välismaale eksportijad taotlevad omakorda riigilt tagasi enammakstud käibemaksu, mida riik pole aga teiselt tehingu osapoolelt kätte saanudki. Lisaks maksupettusele on sageli tuvastamatu kulla päritolu – fiktiivsete tehingutega on loodud pikk ahel, mis ühel hetkel katkeb. Tegemist võib tihtipeale olla varastatud või mitmendat ringi kaubeldava kullaga.