• OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • OMX Baltic0,39%296,16
  • OMX Riga−0,28%908,02
  • OMX Tallinn0,41%2 041,42
  • OMX Vilnius0,05%1 203,45
  • S&P 500−1,6%6 238,01
  • DOW 30−1,23%43 588,58
  • Nasdaq −2,24%20 650,13
  • FTSE 100−0,7%9 068,58
  • Nikkei 225−0,66%40 799,6
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,7
  • 26.09.13, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kahepalgeline kohtuskäik väiksema aruandluse vastu

Valitsuse otsus minna ELi vastu kohtusse, kuna Eestile ei sobi väikeettevõtete aruandluse vähendamine, näitab riigi kahepalgelisust. Eesti ultraliberaalse valitsuse sõnum on kogu aeg olnud, et mida vähem reguleerimist ja riiki, seda parem. Ka finantsaruandlust puudutav praktika toetab nende printsiipide elluviimist.
Aruannete vaba esitamine. Majandusaasta aruannete esitamine on Eestis sisuliselt vabatahtlik ja seda sõltumata ette­võtte suurusest. Äripäeva andmeil jättis 44% ettevõtetest 2011. aasta aruande ettenähtud kuue kuu jooksul esitamata ning aasta lõpuks oli see ikka esitamata 20% ettevõtetest. Palju ettevõtteid ei ole mitme aasta jooksul üldse majandus­aasta aruandeid esitanud ning riik pole sellele ka kuidagi reageerinud.
Ettevõtjaportaal aitab küll aruandeid lihtsalt esitada, kuid ega see (mitteauditeeritavate) aruannete sisulisele kvaliteedile kaasa ei aita. Tüüpiline on, et täidetakse lihtsalt tabelid, mille täitmata jätmisel süsteem ei luba aruannet esitada. Tavaline väikese firma aruanne koosneb bilansist (milles on minimaalselt kirjeid), kasumiaruandest, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest, arvestuspõhimõtetest (mis on standardtekst ja enamasti midagi juurde ei anna) ning kahest lisast: tööjõukulud ja seotud isikud. Niisugust miinimum­infot nõuab praegu Eesti maksundus ja väga paljud koostavadki sellise minimaalse aruande.
ELi direktiivi kohaselt on kohustuslike lisade nimekiri oluliselt pikem, kui seda on praegu Eestis kehtivad nõuded. Pean siin silmas tegelikke nõudeid, mitte nõudeid, mis võivad Eestis formaalselt eksisteerida, kuid mille täitmist väikefirmalt keegi ei nõua. Seega kaasneb ju direktiivi kehtestamisega väike­firmadele pigem põhjalikuma aruandluse nõue.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kummaline käik. ELi raamatupidamisdirektiiv ei takista liikmesriikidel väikefirmadele ­auditeerimisnõude kehtestamist. Seda enam näib kummaline, et riik, mis viljeleb vähema sekkumise ja sisuliselt vabatahtliku aruandluse poliitikat, otsustas äkki ELi vastu kohtusse minna, kuna EL ei võimalda riigil kehtestada piisavalt kvaliteetset finantsaruandluse süsteemi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 14 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele