Esiteks saab kool koostöös ettevõtjatega kujundada just neile sobiva õppekava, et valmistada ette vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid. Tekib võimalus ka jätkuõppeks, et anda juba kogenud töötajatele lisaoskusi. Teiseks lähevad õppekavad lühemaks ja praktika osakaal kasvab. Suureneb võimalus omandada kutseharidus tööga seotult või selle kõrvalt.

Tööandjate huvi vajalik. Aga see kõik saab toimida ainult koos tööandjate huvi ja tahtega. Tööandjate ja kutseliitude abiga tehakse kutsekoolides põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, millel on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend. See on üks oluline samm, millega kutsekool saab oma mainet kujundada.

Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuring paljastab, et kutseõpingute katkestamine on Eestis tõsine probleem: aastatel 2004–2011 jättis koolitee pooleli iga viies kutseõppur. Noored lahkuvad kutsekoolist peamiselt kas enda isikust, perekonnast, rahalisest seisust või koolist tulenevatel põhjustel. Noored ei näe kutseõppeasutusi endiselt kohana, mis eeldab tõsist õppimist, süvenemist ja pingutamist.

Abi valikute juures. “Õpilased ei tunne tänapäevast töömaailma, kuid nad ei tunne ka piisavalt iseennast ja oma andeid-võimeid, et teha edu tagavaid elukutse- ja õppimisvalikuid. Neid tuleb selles rohkem aidata,” on selgitanud uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja kt Kerly Espenberg.

Kutsekooli üks suuremaid võimalusi ja lausa kohustusi on seega anda sotsiaalselt ebaküpsetele põhikoolilõpetajatele senisest paremat karjäärinõustamist ja psühholoogilist tuge. Meie oma koolis oleme selleks esimesi samme juba astunud.