• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kutsehariduse kaks sammu tegeliku tööturu poole

    Kutsehariduse maine on viimastel aastatel suuresti tänu investeeringutele hoonetesse ja seadmetesse küll oluliselt paranenud, kuid õppetöö sisu osas on veel pikk tee käia. 1. septembrist kehtima hakanud uus kutseõppeasutuse seadus seab fookusesse kaks olulist ja põhimõttelist muudatust, mis peaksid kogu haridust tööturule lähemale viima.

    Esiteks saab kool koostöös ettevõtjatega kujundada just neile sobiva õppekava, et valmistada ette vajalike oskuste ja teadmistega töötajaid. Tekib võimalus ka jätkuõppeks, et anda juba kogenud töötajatele lisaoskusi. Teiseks lähevad õppekavad lühemaks ja praktika osakaal kasvab. Suureneb võimalus omandada kutseharidus tööga seotult või selle kõrvalt.
    Tööandjate huvi vajalik. Aga see kõik saab toimida ainult koos tööandjate huvi ja tahtega. Tööandjate ja kutseliitude abiga tehakse kutsekoolides põhjalik kvaliteedihindamine – akrediteerimine. Akrediteerimise edukalt läbinud õppeasutus saab edaspidi võimaluse anda oma lõpetajatele kutse, millel on kompetentse erialaorganisatsiooni poolt tõendatud erialane kompetentsustõend. See on üks oluline samm, millega kutsekool saab oma mainet kujundada.
    Haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuring paljastab, et kutseõpingute katkestamine on Eestis tõsine probleem: aastatel 2004–2011 jättis koolitee pooleli iga viies kutseõppur. Noored lahkuvad kutsekoolist peamiselt kas enda isikust, perekonnast, rahalisest seisust või koolist tulenevatel põhjustel. Noored ei näe kutseõppeasutusi endiselt kohana, mis eeldab tõsist õppimist, süvenemist ja pingutamist.
    Abi valikute juures. “Õpilased ei tunne tänapäevast töömaailma, kuid nad ei tunne ka piisavalt iseennast ja oma andeid-võimeid, et teha edu tagavaid elukutse- ja õppimisvalikuid. Neid tuleb selles rohkem aidata,” on selgitanud uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse juhataja kt Kerly Espenberg.
    Kutsekooli üks suuremaid võimalusi ja lausa kohustusi on seega anda sotsiaalselt ebaküpsetele põhikoolilõpetajatele senisest paremat karjäärinõustamist ja psühholoogilist tuge. Meie oma koolis oleme selleks esimesi samme juba astunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.