• OMX Baltic−0,03%318,96
  • OMX Riga−0,79%972,72
  • OMX Tallinn−0,06%2 231,55
  • OMX Vilnius0,09%1 506,27
  • S&P 500−0,17%7 798,57
  • DOW 300,31%51 817,03
  • Nasdaq −0,51%27 226,91
  • FTSE 1000,99%10 656,28
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,63
  • OMX Baltic−0,03%318,96
  • OMX Riga−0,79%972,72
  • OMX Tallinn−0,06%2 231,55
  • OMX Vilnius0,09%1 506,27
  • S&P 500−0,17%7 798,57
  • DOW 300,31%51 817,03
  • Nasdaq −0,51%27 226,91
  • FTSE 1000,99%10 656,28
  • Nikkei 225−0,02%69 030,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%93,63
Valitsus arutab täna Eesti seisukohti pankade kriisilahendusmehhanismi loomise kohta, mis on teine sammas euroalal loomisel olevas pangandusliidus.
Eesti üks muresid on, et mitteeuroala riikide väljajäämine pangandusliidust ei tekitaks kahte paralleelset järelevalve- ja kriisilahendusmehhanismi. Rootsi ja Taani, kus pangandussektori varade maht ületab riigi SKP neli korda, on oma riigi pankadele nõudeid karmistades euroalal plaanitavast juba ette jõudnud.
Eesti tahab, et senine hästi toiminud koostöö jätkuks ja pooldab põhimõtet, mis võimaldaks mitteeuroala riikidel ühtse kriisilahendusmehhanismiga vabatahtlikult liituda.
Põhimõtteliselt on Eesti nõus, et ühtsele järelevalvemehhanismile lisaks vajab pangandusliit ka ühtset kriisilahendusmehhanismi, mis viiks lõpuks miinimumi maksumaksjate raha kasutamise pankade maksejõuetuse probleemide lahendamisel.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele