• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ei taha pankadele kahte kriisilahenduse mehhanismi

    Valitsus arutab täna Eesti seisukohti pankade kriisilahendusmehhanismi loomise kohta, mis on teine sammas euroalal loomisel olevas pangandusliidus.

    Eesti üks muresid on, et mitteeuroala riikide väljajäämine pangandusliidust ei tekitaks kahte paralleelset järelevalve- ja kriisilahendusmehhanismi. Rootsi ja Taani, kus pangandussektori varade maht ületab riigi SKP neli korda, on oma riigi pankadele nõudeid karmistades euroalal plaanitavast juba ette jõudnud.
    Eesti tahab, et senine hästi toiminud koostöö jätkuks ja pooldab põhimõtet, mis võimaldaks mitteeuroala riikidel ühtse kriisilahendusmehhanismiga vabatahtlikult liituda.
    Põhimõtteliselt on Eesti nõus, et ühtsele järelevalvemehhanismile lisaks vajab pangandusliit ka ühtset kriisilahendusmehhanismi, mis viiks lõpuks miinimumi maksumaksjate raha kasutamise pankade maksejõuetuse probleemide lahendamisel.
    Eesti on selleks valmis kaaluma nii eraldiseisva ELi kriisilahendusasutuse moodustamist kui ka liikmesriikide koostöövõrgustikul põhinevat lahendit, mida eelistab näiteks Saksamaa.
    Samas on Eestil kahtlused näiteks selles osas, kas Euroopa Komisjoni välja pakutud kriisihaldusmehhanismi mudel tagaks kriisi olukorras piisavalt kiire ja efektiivse tegutsemise.
    Kui valitsus Eesti seisukohad täna kinnitab, saab sellest Eesti läbirääkijatele mandaat euroala pangandusliidu ühtse kriisilahendusmehhanismi üle käivatel läbirääkimistel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.