Eesti ei taha pankadele kahte kriisilahenduse mehhanismi

Valitsus arutab täna Eesti seisukohti pankade kriisilahendusmehhanismi loomise kohta, mis on teine sammas euroalal loomisel olevas pangandusliidus.

Eesti üks muresid on, et mitteeuroala riikide väljajäämine pangandusliidust ei tekitaks kahte paralleelset järelevalve- ja kriisilahendusmehhanismi. Rootsi ja Taani, kus pangandussektori varade maht ületab riigi SKP neli korda, on oma riigi pankadele nõudeid karmistades euroalal plaanitavast juba ette jõudnud.

Eesti tahab, et senine hästi toiminud koostöö jätkuks ja pooldab põhimõtet, mis võimaldaks mitteeuroala riikidel ühtse kriisilahendusmehhanismiga vabatahtlikult liituda.

Põhimõtteliselt on Eesti nõus, et ühtsele järelevalvemehhanismile lisaks vajab pangandusliit ka ühtset kriisilahendusmehhanismi, mis viiks lõpuks miinimumi maksumaksjate raha kasutamise pankade maksejõuetuse probleemide lahendamisel.

Eesti on selleks valmis kaaluma nii eraldiseisva ELi kriisilahendusasutuse moodustamist kui ka liikmesriikide koostöövõrgustikul põhinevat lahendit, mida eelistab näiteks Saksamaa.

Samas on Eestil kahtlused näiteks selles osas, kas Euroopa Komisjoni välja pakutud kriisihaldusmehhanismi mudel tagaks kriisi olukorras piisavalt kiire ja efektiivse tegutsemise.

Kui valitsus Eesti seisukohad täna kinnitab, saab sellest Eesti läbirääkijatele mandaat euroala pangandusliidu ühtse kriisilahendusmehhanismi üle käivatel läbirääkimistel.