Segased autorite õigused

“Kuigi praegu kehtiv autoriõiguse seadus sätestab, et autori isiklikud õigused on võõrandamatud, soovib RKAS juriidiliselt trikitades ka neid õigusi võõrandada,” selgitas probleemi olemust Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog. Kuna tundub, et selline tegevus pole siiski 100% juriidiliselt korrektne, siis muudetavas autoriõiguse seaduses soovitakse küsimus juba kindlamalt ära lahendada, eirates euroopalikku õiguspraktikat, kus isiklikke autoriõigusi võõrandamatuteks peetakse.

“Miks siis RKAS ikkagi tahab arhitektidelt kõiki autoriõigusi võõrandada? Põhjus on lihtne – raha. Võttes hoone või projekti autorilt kõik õigused, pääseb RKAS kohustusest teha autoriga koostööd hoone hilisemal ümberehitamisel või hoone edasiprojekteerimisel,” lisas ta. Seega saab näiteks arhitektuurivõistluse võidutöö suunata projekteerimise igas järgnevas staadiumis kõige odavama pakkumise teinud projekteerijale ja algsel autoril pole õigust isegi vastu vaielda, kui tema teosest sünnib ilmetu käkk. “Kujutleme situatsiooni, kus riik tellib tunnustatud heliloojalt sümfoonia, kuid maksab ainult esialgse muusikalise visandi eest, lastes kokkuhoiu eesmärgil teose lõplikult valmis komponeerida muusikakooli õpilastel,” lisa ta. Arhitektide liit on arvamusel, et autori isiklikke õigusi ei tohi võõrandada ja talle peab jääma õigus oma algne idee lõpuni valmis projekteerida, samuti teostada ehitusaegset autori­järelevalvet.

NCC Property Development OÜ projektijuht Argo Kass vaidleb vastu, et tellijate soov arhitektidelt kõigi autoriõiguste, nii isiklike kui ka varaliste võõrandamise soovi ainukene põhjus ei ole raha. “Vahel ei saada kokkuleppele muudatuste tegemises projekti. Mitte ainult projekti maksumuse odavdamise eesmärgil – näiteks ka nägemus mingi detaili sobivusest võib saada ületamatuks probleemiks. Vahel ei ole arhitektil aega projektiga jätkata tellijale sobivas ajakavas, kuna teised tööd on eelistatud seisus jne. Seega põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kokku­võtvalt taandub see poolte koostöö võimatusele ning siis on küsimus, kuidas jätkata, kui pooled kokkuleppele ei jõua. Kõigi õiguste loovutamisel saaksid töö tellijad selge eelise, et neil ei olegi vaja teise poolega kokku leppida,” arutles Kass, kes leiab, et autoriõigused võiksid autoritel siiski olla.

NCCs selle teemaga kokku puutunud Kassi isiklik arvamus on, et projekteerimise ja ehitamise valdkonnas see ei ole täna väga suureks või takistavaks probleemiks. “Osapooltel on kehtivad reeglid teada ja praktilised kogemused, kuidas nende piires toimetada. Alati saab mõningaid seaduses sätestatud küsimusi täpsustada. Riigihangete seaduse küsimused on omaette teema: kui küsimus on püstitatud, et muudame autoriõiguse seadust, kuna riigihangete seadust ei ole muidu võimalik täita, siis see ei ole minu meelest küll õige lähenemine,” lisas ta.

Arco Investeeringute ASi juhatuse liikme Uko Paasiku sõnul on autoriõigused siiamaani olnud segane teema. “Oleme seisukohal, et kuna arhitektilt tellitakse mahuarendusele terviklik lahendus, on tegemist personaalse projekteerimisega ühele kindlale tellijale. Seega tellib arendaja arhitektilt toote koos tootearendusega, mis peaks kuuluma tellijale,” lisas ta. “Protsessi võtmete üleandmiseni kliendile juhime meie,” lisas Arco Vara ASi juht Tarmo Sild, kelle sõnul meeldib neile koostööd teha andekate arhitektidega.

Arhitektid otsivad tasakaalu autoriõigustes

Riigihanke tingimused peletavad tipparhitektid hangetelt, paremini kaitstud autoriõigused ja selged reeglid tööde muutmisel teeksid olukorra paremaks. Küsimustele vastas EALi aseesimees ja autoriõiguste töögrupi esimees Jaak Huimerind.

Milliseid trikke praegu kasutatakse, et autoriõigusi võõrandada? Trikke ei olegi – asi on lihtne ja ühemõtteline – nimelt riigihanke seaduse järgi peavad riigihankel kaasas olema töövõtulepingu üldtingimused või lepingu projekt.Nendes tingimustes on juba sätestatud, et lisaks varaliste õiguste võõrandumisele litsentseeritakse ka kõik isklikud autoriõigused. Seega kui hakkad juba osalema riigihankel, annad eelneva nõusoleku kõikide autoriõiguste võõrandamiseks. Kui ei taha seda teha, siis ei saa osaleda ka ja seda teed on Eesti tipparhitektuurifirmad ka läinud – nad lihtsalt ei osale selliste tingimustega riigihangetel.Riigihanke seaduse mõttes on leping hankija ühepoolne ettekirjutus, mitte kahepoolsete läbirääkimiste tulem.

Kas võiksite tuua mõne näite, kus autori vastuseisust hoolimata objekti on muudetud? Siin tuleb teha selget vahet arhitekti töö eri etappide vahel – mis algab mitme­etapilisest projekteerimisprotsessist, jätkub ehitusprotsessiga ning lõpeb valmis ehituse kasutuse etapiga. Tüüpiline näide on see, kus mõne valminud projekteerimisetapi tulemit arendavad ja muudava juba teised arhitektid, aga selleks eelnevat luba taotlemata. Kahjuks praegune EAÕS ei nõua seda otseselt – ainuke vastumeede on kaevata sellise teo tegija EALi aukohtusse, kuid suur osa praegu just riigihangetel osalevaid arhitekte ei kuulugi EALi.  Viimasena meenub teatri Vanemuine nn Blackboxi juhtum, kus arhitektuurivõistluse võidutööd (AB Okas Lõoke) hakkasid arendama ja edasi joonistama edasise projekteerimise riigihanke võitnud teise ešeloni projekteerijad. Kõike seda tehti kõikvõimsa riigihangete seaduse näpunäidete alusel ja teatri juhtkonna toel.Ehitusaegse muutmise probleemistik. Siin on lihtsamaks võtteks mitte üldse tellida autoripoolset järelevalvet, mida lubab lahkelt ka vastvalminud ehitusseaduse versioon. Kui see ongi tellitud, siis ehitushinna alapakkumisega saadud ehitustöö juba nõuabki eos odavamate lahenduste, materjalide seadmete ja toodete kasutamist – kogu projekteerimistemaatika akseldatakse ehitusobjektil uuesti läbi ja leitakse ehitajale soodsamad variandid – autoriõigust reeglina ei arvestata selles protsessis, autor võib kiunuda niipalju kui tahab, rong aga läheb edasi.Lõpuks kõige keerukam etapp – kasutusel oleva ehitusobjekti muutmine ja täiendamine. Kes seda tegema peaks ja kellelt peaks luba küsima või ei tule üldse mitte midagi küsida, vaid tegutseda hoopis jõuliselt, nagu finantsloogika nõuab. Siin on muidugi ilmselgeid rikkumisi hulgaliselt. Osa meist juba arvabki, et seda valdkonda ei saagi enam kontrolli alla – paljud on lihtsalt alla andnud ja käega löönud oma vanadele objektidele. Riigihangete seaduse praegune versioon ei tee siin mingeid kompromisse – selle ainuõiguse mõistes ei ole enam autoriõigust, st autoriõigused ei ole väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korraldamise aluseks, mis on ainsaks seaduslikuks võimaluseks sõlmida otse ja suunatud leping. Kusjuures just nendel olemasolevatel, eelmise põlvkonna või ka uuematel ehitistel ei ole keegi arhitekt kunagi neid autori isiklikke õigusi müünud ega litsentseerinud – need kõik kuuluvad neile, kuid kasutada neid ei saa – üldjuhul keegi ei küsigi midagi ja olemasolevate hoonete ümberehitus käib ju hoogsalt, kui vaadata ringi.

Kelle initsitatiiv on autoriõigusi nii muuta? Kui te küsite siin autoriõigusseaduse kodifitseerimise initsiaatorit, siis selleks on justiitsministeeriumi juures olemas mingi salapärane komitee, kes on teinud põhimõttelised otsused, mida muuta ja mida mitte. Kodifitseerimise töögrupp täidab neid suuniseid.

Kaugel seaduse muutmine on? Seadus peaks valmis saama 2014. aasta lõpuks ja kokku on lepitud, et see on uus tekst, mitte vana seaduse parandamine.Praegu on seaduse eelnõu ettepanekutele ja täiendustele avatud – käib diskussioon, milles osaleb ka EAL.EAL on oma ettepanekutes kindel – muutmise ja täiendamise õigus (õigus teose puutumatusele) on autori isiklik õigus ja see ei kuulu võõrandamisele ning seda ei tohi üle viia autori varaliste õiguste kataloogi.Samas me teeme ettepaneku täiendada seadust selliselt, kus teose tellija ja omaniku huve oleks rohkem arvestatud ja tekiks taskakaal erinevate huvide vahel. Iga tehnilise või proportsionaalse muudatuse pärast projektis ei tohiks olla vaja arhitekti igakordset nõusolekut. Küll aga võiks olla arhitekti nõusolek selleks, kui tema eelprojektist arendatakse edasi põhiprojekt või tööprojekt, mis ei vasta algsetele kriteeriumitele.Arhitektile tuleks anda vähemalt võimalus ise oma tööd edasi arendada või siis küsida nõusolekut vastavate muudatuste tarvis.Ja valmishoonete puhul me eeldaksime, et autoril on õigus vaidlustada igasugune teose muutmine, välja arvatud juhul, kui selline muudatus oli mõistlik ega riiva autori au ja väärikust. Ühesõnaga mõistlikud muudatused ja ümberehitused peavad olema aktsepteeritavad projekti autori poolt ilma vaidlustamata, kuid suuremad muudatused tuleb kooskõlastada projekti autoriga ja lubada tal osaleda ümberprojekteerimisel. Siinkohal tekib küsimus, et mis on mõistlikud muudatused. Hollandi kohus on mõistlike muudatuste analüüsimisel jõudnud järeldusele, et mõistlikud on muudatused, mis on vajalikud, et säilitada või taastada teos ja mis ei muuda teose välisilmet. Sellise seaduse muudatusega me oleksime nõus ja selle ka edastanud justiitsministeeriumi töögrupile.

Kuidas see tulevikus eesti arhitektuuri mõjutaks? Siinkohal ma täpsustaks ühte põhimõttelist asja, et mitte vääriti mind mõista. Autoriõiguse seaduse kodfitseerimine on väga vajalik ja õigeaegne protsess, mida tuleb igati toetada. EALil on eriarvamus ainult isiklike õiguste kataloogi sisu muutmise suhtes. Autoriõiguste seadus ei määra meie reaalse tegevuse õigusruumi niipalju, kui me eeldame ja arvame – selle seaduse praegune versioon loob autoritele ikkagi kindluse ja vajaliku fooni oma tegevustele, kuid seda ei maksa absolutiseerida.Eesti arhitektuuri mõjutab oluliselt rohkem majanduskeskkond, mis tuleneb üliliberaalsest turumajandusest ning eelkõige Euroopa Liidu direktiivile tuginev karm riigi­hanke seadus. Kui me viimast ei muuda, siis pole ka AÕSi ükskõik millisest muutmisest kasu.

 

 

RKAS maandab riske

Madis Idnurm, RKASi kommunikatsioonijuhtRiigi Kinnisvara AS on soovinud autoriõiguste puhul suuremat kontrolli enne­kõike riskide maandamiseks. Soovime välistada võimalikke vaidlusi, millega võib kaasneda kas arendusprojekti kogumaksumuse kallinemine või kokkulepitud tähtaegade ületamine. Näitena võib tuua olukorra, kus ehitise või rajatise projektis tuleb teha olulisi muudatusi, kuid neid ei ole võimalikud operatiivselt teha, kas siis autori selle hetke suure töökoormuse või mõne muu autorist tulenevatel põhjustel.  Autoriõiguste omandamisega on Riigi Kinnisvara AS soovinud kaitsta oma huvisid ka hilisema hoone haldamisel, kui lähtuvalt klientide vajadusest tuleb hoone ümber ehitada või remontida.Kokkuvõtteks peame märkima, et lähtume tegevuses nii riigi kui ka ettevõtte rahaliste vahendite säästlikust kasutamisest ja projekteerimistööde tellimine ei ole selles suhtes mingi erand.Autoriõiguse küsimuses on Riigi Kinnisvara ASi, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ja Kultuuriministeeriumi esindajad korduvalt kohtunud, dialoog jätkub ning usume, et selles küsimuses on toimunud seisukohtade lähenemine ja üksteise mõistmine.

Kuulus arhitekt RKAS

Peeter Pere, EALi esimeesAutorikaitse on mu meelest suuresti lastetoa küsimus. Meie riigis juriidiline küsimus.Selline mõttepoeg: Meilt soovitakse lähitulevikus võtta ära autoriõigused. Kõik. Aga mis saab edasi……ja siis 100–200 aasta pärast lappab kultuuriuurijavanu dokumente ja avastab, et 20.–21. sajandi vahetusel oli Eestis kuulsad muusikud Pärt, Tüür, Tormis jne, kunstnikud Toomik, Ole, Lapin jne, ja … kuulus arhitekt RKAS. Küll võidakse siis imestada, et kuidas nii võimas loominguline persoon nagu RKAS on loonud nii eriilmelised hooned.Lähemalt dokumente sirvides tuleb välja, et eskiisis osales Salto, eelprojektis Reng, tööprojektis Amhold. Autor aga ikkagi RKAS.Eramute projekteerimises pilt nii üksluine polnud. Viljakas autor oli Urbel, aga need hooned on valdavalt ümber ehitatud.

 

 

 

https://ajaveeb.just.ee/intellektuaalneomand/Uus autoriõigus.