Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Graanul Invest kaalub Postimehe kohtusse andmist
Tänases Postimehes avaldatud spekulatsioonid nagu Graanul Invest oleks ostnud muudatuse menetletavas elektrituruseaduses on solvavad, absurdsed ning selgelt kallutatud, teatas Graanul Investi juht Raul Kirjanen.
Tänane Postimees kirjutas, et Reformi- ja Keskerakonna saadikute häältega läks eile riigikogu majanduskomisjonis läbi ettepanek, mis annab ühele ettevõtjale aastas umbes 400 000 eurot lisatulu.
Toetuse saaja oleks Helme Energia, mis toodab puiduhakkest soojust ja elektrit sama kontserni puidugraanulitehasele, kirjutab Postimees. Mõlemad ettevõtted kuuluvad kontserni Graanul Invest, mille juht ja suuromanik Raul Kirjanen annetas Reformierakonnale 2010. aasta viimases kvartalis 100 000 krooni.
Kirjanen nimetas seda laimuks ning saatis täna järgneva kommentaari:
AS Graanul Invest on kontsern, mille põhiliseks tegevusalaks on saepurugraanulite tootmine. Tööstuslike koostootmisjaamade ehitamise ja opereerimisega tegelevad meie ettevõtted niivõrd, kui see on vajalik põhitegevusala toetamiseks. ASile Graanul Invest võimaldavad sellised koostootmisjaamad tagada efektiivse soojavarustuse, uus tehnoloogia tõstab meie toote kvaliteeti ja parandab konkurentsivõimet.
Koostootmisjaama elektriline skeem näeb välja selliselt, et meil on elektrijaama ja pelletitootmise peale üks liitumisleping Eleringist ja kui toodame elektrit, siis osa elektrist tarbime kohapeal pelletitootmises ja osa ka elektritootmises ning ülejäänud osa anname võrku. Nimetatud koostootmisjaamade tasuvused on aga oma olemuselt madalad, sest tööstusliku soojuse hind on täna alternatiivsetele lahendustele väga madal.
Ajal, kui projekteerisime ning seejärel ehitasime oma koostootmisjaama, siis kehtis Elektrituruseaduse säte, mille kohaselt oli omatarbe elektri eest võimalik läbi otseliini toetust saada. Selliselt sai välja ehitatud ka meie elektrivõrk ja koostatud projekti tasuvusarvutused. 2012. aasta juulikuus jõustus aga väga ootamatult ja ilma igasuguse ettevalmistuseta Elektrituru seaduse muudatus, mis lõi uue omatarbe definitsiooni ja sõnastas ka selgelt, et omatarbe eest taastuvenergia toetust ei maksta. Missugused olid selle sätte tagamaad, majanduslikud arvestused ja põhjendused, on minule vähemalt jäänud selgusetuks.
Graanul Investi pelletitehas ja koostootmisjaam on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi suurimaks investeeringuks Valgamaal. Oleme loonud suurima tööpuudusega maakonnas Valgamaal kümneid töökohti, maksame riigimakse ning parandame riigi väliskaubandusbilanssi. Me lähtume oma tegevuses eeldustest, et Eesti on õigusriik ning seadusi tagasiulatuvalt ei muudeta.
Olen maailmavaatelistel alustel toetanud erakondi ning tegin seda viimati 2010. aastal. Olen seda alati teinud avalikult ja nii nagu seadus ette näeb, varjamata. Sellelt pinnalt järeldada, et Graanul Invest oleks ostnud juba 3 aastat tagasi muudatuse menetletavas elektrituruseaduses on äärmiselt küüniline ja solvav. Liiatigi - kuidas võinuks ma teada 2010. aastal, et poolteist aastat hiljem muudetakse ette teatamata omatarbe regulatsiooni ja tühistatakse seni kehtinud võimalus omatarbe elektri eest saada toetust?
Olen tänulik, et Riigikogu majanduskomisjon oli seadusandjalikult riigimehelik ja lahendas ära küsimuse, mille osas oleks oodanud ees aastatepikkune kohtuvaidlus minu ja riigi vahel. Kutsun üles neid saadikuid ja ministeeriumi esindajaid, kes selle küsimuse lahendamisele vastu seisid, mõtlema järele, kust ikkagi läheb piir avalike ja erahuvide vahel, sest populistlikud poliitikaotsused pole muud kui parteide erahuvi. Ettevõtja töö pole käia riigiga kohtus, vaid luua töökohti ja tegeleda ettevõtlusega.
Ühtlasi olen ühendust võtnud oma advokaatidega ning kaalun ajalehe Postimees vastu kohtusse pöördumist.
Autor: 1321-aripaev
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.