• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    MKM: kõik pole Rail Balticu vastu

    Sugugi mitte kõik Rail Balticu teemal meie poole pöördunud inimesed ja asutused pole plaanitava kiirraudtee vastu, kinnitas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

    "Osavõtt avalikest aruteludes maakondades on olnud aktiivne. Hulgaliselt kirjalike ettepanekuid on tulnud," rääkis Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp. Tema sõnul on küsimusi seinast-seina. "Osad inimesed on ja jäävad negatiivseks. Valdav inimesi siiski jagavad seda seisukohta, et see on vajalik ja tuleks siiski ehitada," märkis ta.
    Avalikes aruteludes on osalenud 1228 inimest, osa neist on käinud mitmel arutelul. Alates augustist kuni tänaseni on laekunud 341 kirja, sealhulgas ametkondadelt. "Oleme põhjalikult analüüsinud kõiki kirjalikke ettepanekuid," märkis maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu. Maakondade lõikes kerkib esile Raplamaa, seevastu Harju- ja Pärnumaa jäävad tagasihoidlikuks. Maakondade ülesed kirju oli 43.
    Olulisemad teemad, mis kirjades ja aruteludes välja tulevad, puudutavad vajadust Rail Balticu järele, võimalikke kompensatsioonimehhanisme, reaktsiooni konkreetsetele trassilõikudele, samuti mure keskkonnamõju pärast ja barjääriefekti.
    Isikute reaktsioone on kokku saadud 2171. "Aga ei saa öelda, et need kõik olnud Rail Baltica vastu. Pigem nad arutavad trasside osas, millest eelistatakse jne," sõnas Metspalu. Ta toonitas, et inimeste ettepanekud on olnud mõistlikud.
    Hetkel ollakse maakonna planeeringute algstaadiumis, märkis Metspalu. "Nüüd me hakkame neid võrdlema. Meil ei ole eelistusi ega ka arusaama, milline võiks olla trassilõik. See peaks tulema aasta lõpuks või aasta alguseks," selgitas ta.
    Mis puudutab ettevõtjaid, siis kõige rohkem muresid valmistab Rail Baltic põllumajanduse ja metsmajanduse firmadele. Milliseid täpselt, loe homsest Äripäevast.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Stockholmi börsile tuleb rekordiline firmade kokkuostja
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.