"Optimistina on mul põhjust rõõmus olla, sest nii õhtumaade allakäigule kui euro hukule panustajad said möödunud aastal taas kõvasti pügada," ütles Ansip, lugedes plusspoolelt üles euroala majanduslangusest väljumise, tihedama koostöö rahaliidu riikide eelarvete koordineerimisel ja finantssektori usaldusväärsuse taastamisel ning väljavaated, et veel tänavu suudavad esimesed euroala riigid – Iirimaa ja Hispaania – abiprogrammide alt väljuda.

Samas on kohti, kus Euroopa peab end kokku võtma, kui soovib, et temaga 21. sajandil jätkuvalt arvestatakse, möönis Ansip, peatudes pikemalt vajadusel välja arendada digitaalne ühisturg, mille majanduslik mõju on hinnatud 4%-le SKPst.

Siin on Eestil koos teiste liikmesriikidega välja pakkuda mitmeid töötavaid lahendusi, kuid eelnevalt vajab Euroopa tervikuna nii investeeringuid infoühiskonna baastaristusse kui ka vastavat õiguskeskkonda, rääkis ta.

Peaminister kiitis Euroopa Liidu järgmist pikaajalist eelarvet, mis sai Eestile väga soodne, kuid tuleb nüüd veel ka lõplikult kinnitada. ELi välispoliitikas on olulisemaid sündmusi kuu lõpus Vilniuses toimuv idapartnerluse tippkohtumine, kus rea riikidega on kavas allkirjastada või parafeerida ELI assotsiatsiooni- ja vabakaubanduslepingud. Edaspidi võiks EL Ansipi sõnul sarnaselt pingutada Kesk-Aasia suunal.

Ansip tuletas meelde, et tuleval aastal saab Eestil täis kümme aastat ELi liikmesriigina. "Meil on rohkem võimalusi oma huvide realiseerimisel kui eales varem," nentis ta.

Ühisraha euro kindlustamiseks vajalikud keerulised valikud ettekandes arutlust ei leidnud.