Hinnatõus võib hakata kiirenema
Eesti tarbijahindade aastakasv on viimasel kolmel kuul kiiresti aeglustunud. Põhjuseid on mitu – osa on seotud reguleeritavate hindade kadumisega, osa nõrga välismaise hinnasurvega.
Oktoobri 1,5% kasv tuleb võrdlusse seada ka eelmise oktoobri 4,1% kasvuga, mis oli eelnevatest ja järgnevatest kuudest tugevam. Nii võib ka möödunud kuu tagasihoidlik hinnatõus olla erandlik ja novembri hinnatõus võib kiireneda.
Hinnatõusu kiirenemise põhjused on seekord eelkõige seotud kodumaise nõudlusega. Kuigi majapidamiste tarbimine on kaugelt maas buumiaegsest tasemest, on inimeste kindlustunne suurenemas ja paratamatult jõuab see lõpuks ka ostudeni. Üksnes väga terav konkurents jaekaubanduses on põhjus, miks nõudluse kasv pole toonud kaasa hinnatõusu kiirenemist.
Hinnasurve. Palgatõusu kiirenemine hakkab hindu tõstma nii kulude kui ka nõudluse poole pealt. Tõenäolisem on, et see surve ilmneb esialgu teenuste sektoris, sest jaekaubanduses on konkurentsisurve väga tugev ning paistab, et ükski olulisem kaubanduskett pole veel valmis järele andma turuosa nimel peetavas võitluses.
Kui Euroopa ja maailma majandusolud tasapisi paranevad, siis peaksid hakkama tugevnema ka välised hinnasurved ning see tähendaks hinnatõusu kiirenemist Eestis. Surve tuleks energia- ja toidukaupade hindade kaudu. Tõenäolisem on, et neid väliseid surveid hakkame tajuma järgmise aasta kevadel, võib-olla aga alles suvel.