Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veokite müük on hoogustunud
Eesti autoturg on näidanud tänavu kosumise märke, mis näitab ettevõtete kasvanud investeeringuvõimalusi, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).
Kui uute sõiduautode müük on kasvanud napilt 5% jagu, siis uute tarbesõidukite turul on toimunud ligi 12% tõus kümne kuu lõikes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.
Viimase kuue kuu jooksul on tublisti kasvanud veokite müügi osakaal kogu tarbesõidukite turust. Näiteks kui aprillis moodustasid veoautod vaid 12% kogu uute tarbesõidukite müügist, siis oktoobris oli segmendi osakaal juba 22%.
Veokite hoogustunud müügis näeb AMTEL lisaks ettevõtete paranenud majandusolukorrale ka teisi põhjuseid.
"1. jaanuarist hakkavad kehtima veoautodele Euroopa Liidu uued, Euro6 nõuetele vastavad saastenormid,“ selgitab üht veokite paranenud müügitulemuste põhjust Scania Eesti AS tegevjuht Tarmo Allemann. Teisisõnu peavad kõik tulevast aastast müüdavad uued veoautod vastama antud Euro6 normidele.
„Rangemate normide alusel ehitatud mootorite tõttu on uued veoautod senistest, Euro5 nõuetele vastavatest veokitest veidi kallimad, ja seetõttu üritavad ettevõtted investeerida uude tehnikasse juba tänavu. See on kindlasti üks paranenud müügitulemuste põhjusi. Samas on paranenud ka ettevõtete majandusolukord, sest statistika näitab maanteetranspordi kasvu 8% võrra, ja kui on suurem vajadus kaupa vedada, siis on suurem ka vajadus uute veokite järele.“
Uued saastenormid panevad mõtlema ka alternatiivkütuste kasutamisele. Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist lähtuvalt peab transpordis kasutatav kütus aastaks 2020 pärinema vähemalt 10% taastuvatest energiaallikatest.
Täna oleme AMTELi hinnangul Eestis olukorras, kus tegelikult pole kellelgi selget nägemust, millise gaasitüübiga autosid me sooviksime tulevikus rohkem näha Eesti teedel veeremas. "Aga teisalt, kas ongi vaja ühe eelisarendamist teiste arvel – ehk on kõigile oma nišš olemas?" küsib Allemann.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.