Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kustutame Kreeka miljonid eelarvest!
Euroopa võlakriisi lahendamisel sekkus Euroopa Keskpank (EKP) otseselt võlakirjaturule, kui omandati sadade miljonite eurode mahus turgude surve alla sattunud euroala riikide võlakirju.
Aasta tagasi tegi ELi rahandusministrite nõukogu ettepaneku jagada kõrge riskiga, kuid samas ka kõrge tootlusega võlakirjadega teenitud kasumit Kreekaga. See otsus oli mõnevõrra üllatav. Arvestades EKP konservatiivset hoiakut, oleks võinud eeldada, et kasum pannakse eraldi reservi, millest katta probleemsetesse võlakirjadesse tehtud investeeringuga seotud võimalikke tulevikuriske. Otsustati aga võlakirjadelt saadud tulu Kreekale tagastada.
Rahaskeem takerdus. Kuna EKP ise ei saa liikmesriigile rahaeraldist teha, siis pidi kohalik keskpank teenitud kasumi kandma riigieelarvesse, kust see läheks edasi Kreekale. Kavandatud skeem aga ei realiseerunud, sest Eesti Pank ei lisanud Kreeka võlakirjadelt saadud tulu kasumieraldisele.
Järgmise aasta riigieelarve kavas on aga endiselt kirjas kuluartikkel, mis näeb ette 5,1 miljoni euro suunamise Kreekale. Järelikult tuleb see kulu sooritada muude riigieelarve tulude arvel. See aga oleks väga kummaline, kui teha Kreekale riigieelarvest rahaeraldis, mis oleks just nagu saadud tulu tagastamine, samas kui tulu ise pole eelarvesse laekunud. Õige oleks nimetatud kulu eelarvest välja võtta ja peatada selle täitmine vähemalt seniks, kuni selgub, kas asjade käik on olnud nii, nagu rahandusministrite nõukogu koos EKPga kavandas.