"Eesti jaoks on tegemist reformidega, mis toovad pikemas plaanis kasu ja toetavad kogu riigi konkurentsivõimet tervikuna," selgitas rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. "Seetõttu on meie jaoks eriti oluline jõuda ühisele arusaamale Eesti vajadustest," lisas ta pressiteates.

Komisjoni hinnangul on Eesti koos Läti ja Soomega üks esimesi riike, kelle strateegia euroraha kasutamiseks on piisavalt küps ka ametlike läbirääkimiste alustamiseks.

Eesti saab järgneval seitsmel aastal ELi struktuuri- ja investeerimisfondidest kokku 4,4 miljardit eurot, sealhulgas struktuuritoetusi 3,5 miljardit. Eurorahast jätkatakse ettevõtluse ning teadus- ja arendustegevuse toetamist, kus suur osa rahast suunatakse nutika spetsialiseerumise valdkonda. Eesmärk on tõsta aastaks 2020 tootlikkust Eestis 80%ni ELi keskmisest.

Riigis tervikuna jätkuvad  ka investeeringud raudtee ja teedevõrku, samuti lairibaühenduste arendamiseks, et aastaks 2020 oleks iga inimese jaoks kättesaadav vähemalt 30 Mbp/s kiirusega internet. See võimaldab ettevõtetel ja avalikul sektoril pakkuda uusi innovaatilisi teenuseid ja parandada nende kättesaadavust.

Järgneval seitsmel aastal viiakse ellu olulised reformid hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja tööhõive kasvuks. Plaanis on korrastada üldhariduskoolide võrk, samuti teha ära töövõimekindlustuse reform, mille kaudu tuuakse hõivesse suur hulk täna töövõimetuks tunnistatud inimesi.

Samuti aidatakse euroraha toel tõsta kohalike omavalitsuste konkurentsivõimet ja võimekust osutada avalikke teenuseid. Lähedase hooldaja saab tulevikus kogukonnalt tuge täis- või osakoormusega tööle naasmiseks, samuti luuakse väikelaste vanemate tööhõive tõstmiseks ligi 4000 lasteaia või -hoiukohta. Tervishoiuteenuste kvaliteeti suurendab ka 40 piirkondliku tervisekeskuse väljaarendamine.

Uue perioodi partnerlusleppe ja rakenduskava kiidab valitsus heaks uue aasta algul, esimeste toetusmeetmete avamist valmistatakse ette 2014. aasta suveks.