• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigilõiv tuleks kohe pärast menetlust välja mõista

    Riigilõivu võiks kaotajalt poolelt pärast menetluse lõppu kohe riigi kasuks välja mõista.

    Riigilõivud on tsiviilkohtumenetluses ebamõistlikult suured ning enne lõivu tasumist kohus asjaga tegelema ei hakka, mistõttu tuleb kahjukannatajal kohtusse pöördumisel oma raha tagasisaamiseks veelgi maksta.
    Põhimõtte muutus. Seadus on riigilõivu määra arvestamise aluspõhimõttena sätestanud kulupõhimõtte, mille kohaselt kehtestatakse riigilõivu määr lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest.
    Kuna praegu sõltub tasutav riigilõiv tsiviilasja hinnast, on kulupõhimõtte asemel lähtutud hoopis ekvivalendipõhimõttest, mille kohaselt sõltub riigilõivu suurus toimingu eesmärgist ja tähendusest taotleja jaoks.
    Kulupõhimõtte järgimisest saaks rääkida juhul, kui lõivu suurus määrataks kindlaks menetluse lõpus vastavalt toimingute sisule ja arvule. Menetluse alustamisel maksaks kohtusse pöörduja üksnes sümboolse menetluse alustamise tasu 10–20 eurot, mis jääks kohtusse pöörduja enda kanda ning mida ühelgi juhul tagasi ei saa.
    Riigilõivu kindlaksmääramisel vastavalt toimingute sisule ja arvule tuleb välja töötada n-ö menetlustoimingute hinnad ning kord, mille alusel lõplik lõiv arvutatakse. Lõivu suurust peaks kohus arvestama alates hagi menetlusse võtmise ajast. Kuna riigilõivu suurus määratakse kindlaks menetluse lõpus, oleks mõistlik, et see mõistetakse kaotajalt poolelt kohe ka riigi kasuks välja, sest riigil on sunnimeetmete rakendamiseks oluliselt paremad võimalused.
    Kulupõhisuse tagamine. Selline süsteem tagaks riigilõivu kulupõhisuse ja igaühe õiguse pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.
    Oluliselt väheneks ka kohtute ülekoormus, sest menetluse venitamise eesmärgil esitatud taotluste arv kahaneks ning puuduks vajadus lahendada menetlusabi taotlusi. Samuti suunaks selline süsteem menetlusosalisi rohkem kompromissile.
    Riigilõivusüsteem väljapakutud kujul aitaks efektiivsemalt täita tsiviilkohtumenetluse ülesannet – lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Henry Auväärt: kes jääb praegusajal töötuks?
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiljutine tööandjate küsitlus viitab, et värbamisrallile lähikuudel veel pidurit ei tõmmata, kirjutab CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.
Hiina telefonitootja avab elektriautode tehase
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Hiina nutitelefonide valmistaja Xiaomi ehitab riigi pealinna Pekingisse tehase, kus saab aastas toota 300 000 elektriautot, vahendab Reuters.
Raamatupidamisbüroode TOP 2: uisuta sinna, kus litter saab olema, mitte sinna, kus ta oli
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
BDO Eesti tegi tänaseks edu toonud põhimõttelised muudatused ära kolm-neli aastat tagasi, ütles firma juhtiv partner ja tegevjuht Sulev Luiga.
Raadiohommikus: muljed Dubai Expolt, räägime ka Rail Balticu hetkeseisust
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.
Hommikuprogrammi saatejuht Hando Sinisalu saabus äsja Dubai Expo maailmanäituselt ja vahendab saates muljeid ning intervjuusid Eesti ettevõtjatega. Kuulame intervjuusid ETS-Nordi juhi Urmas Hiie, Yanu baarirobotite asutaja Alan Adojaaniga ning EASi Dubai esindaja Ege Devoni ja Expo Eesti paviljoni äriesindaja Jaan Kelderiga.