Indrek Kald • 19. detsember 2013 kell 9:59

Pilv: kohus ei arvestanud Tooli hinnangut

 Toomas Toolile 500 000eurose trahviga lõppenud Arco Vara aktsiahinnaga manipuleerimise kohtuasi on vandeadvokaat Aivar Pilve sõnul muutnud rahalise karistuse põhimõtted ebaselgeks.

Toomas Tool ja tema kaitsja Aivar Pilv esitasid kohtule "põhjaliku analüüsi isikuga seotud ettevõtete majandustulemustest, varaga seotud kuludest ja tuludest", ent kohus seda ei arvestanud.

Järgneb vandeadvokaat Aivar Pilve kommentaar:Teatavasti tegi Tallinna ringkonnakohus juba 29. oktoobril 2012 otsuse, millega mõistis Toolile rahalise karistuse 250 päevamäära ulatuses ning hindas paljasõnaliselt isiku päevamäära suuruseks 2000 eurot. Seejuures antud küsimust eelnevas kohtulikus menetluses - vaatamata asja korduvale arutamisele erinevates kohtuastmetes - riikliku süüdistaja poolt ei käsitletud ning sellekohaseid tõendeid ei analüüsitud.

Süüdistuse ja karistuse põhjendamine ja tõendamine on võistlevas kriminaalmenetluse prokuröri kohustus. Ka asja kohtulikul arutamisel antud küsimust ei uuritud. Seetõttu nõustus riigikohus kaitsja kassatsioonkaebusega ning saatis rahalist karistust puudutavas osas asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse.

Seejuures märkis riigikohus, et kohus peab rahalise karistuse suuruse määramisel kaaluma isiku sissetuleku päevamäära suurendamist tema varalist seisundit arvestades. Erinevalt selgesõnaliselt seadusega kehtestatud põhimõttest, mille kohaselt rahalise karistuse määramisel arvestatakse isiku sissetulekuid menetlusele eelnenud aasta alusel, leidis riigikohus, et lähtuda tuleb karistuse mõistmisele eelnevast ajaperioodist.

Seega asus riigikohus sisuliselt seadusandja rolli ja muutis seaduse kohaldamise põhimõtteid. Kaitsja arvates on see lubamatu ja vastuolus õigusselguse ning õiguskindluse põhimõttega.

Uuel asja arutamisel tekkis olukord, kus prokurör muutis kolmandat korda  päevamäära arvutamise aluseks olevaid põhimõtteid. Kui esmalt lähtuti seaduses reguleeritust ehk menetlusele eelnenud ajaperioodist ja vahepeal võttis prokurör ilma igasuguse õigusliku aluseta aluseks 2010 andmed, siis riigikohtu lahendi alusel asuti asja arutama 2012 andmetest lähtuvalt.

Selline järjepidev ja arusaamatu lähtekohtade muutmine, millest peaksid kaitsja ja kaitsealune juhinduma, ei ole kohane õigusriigile ja kohtumenetluse selguse põhimõtetele.

Lisaks eeltoodule tekkis ebaproportsionaalne ümberpööratud tõendamiskoormus, kus kaitsealune ja kaitsja pidid järjepidevalt esitama ja koguma uusi tõendeid ning tegema täiendavaid analüüse, selgitamaks kohtule Tooli vara koosseisu, maksumust ja sellega seotud kulusid ning täiendavalt sellelt teenitava tulu puudumist.

Riiklik süüdistaja piirdus seejuures vaid kinnisvaraportaalidest võetud  turutehingute keskmiste andmetega.

Kuna riigikohus rõhutas isiku varalise seisundi muutumise mõju rahalise karistuse mõistmisel, siis oli asjas oluline hinnata ka seda, kas isiku varaline seisund on  eelneval perioodil märgatavalt muutnud (rikastunud või vaesunud).

Sellest lähtuvalt esitasid Tool ja tema kaitsja kohtule põhjaliku analüüsi isikuga seotud ettevõtete majandustulemustest, varaga seotud kuludest ja tuludest. Kuid vastupidiselt riigikohtu poolt rõhutatule ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks üldse neid käsitleda ja hinnata, sellest ka eelnevalt menetlusosalist informeerimata.

Viide menetlusökonoomikale on siinkohal täiesti asjakohatu, sest menetlus on väldanud juba äärmiselt pikka aega ning kaitsja ja kaitsealune olid sellekohased andmed kohtule esitanud ja neid selgitanud.

Seetõttu on ka ebaõige isiku varalise seisundi hindamisel lähtuda ainult ettevõtte aktsiate väärtusest ning mitte hinnata viimase majandusaasta tulemusi (näiteks ettevõtte kahjumit), mis kinnitasid, et isiku varaline seisund pole rikastumise tähenduses oluliselt paranenud.

Ainuüksi vara omamise fakti alusel ei saa teha järeldust isiku rikastumisest, tema majandusliku olukorra paranemisest viimasel majandusaastal, mille alusel suurendada tema sissetuleku päevamäära.

Kõnesoleva kohtulahendi näol on tegemist pretsedendiga, mis on vastuolus õigusselguse ja õiguskindluse põhimõtte ning isikute võrdse kohtlemisega, samuti seaduse ühetaolise kohaldamise põhimõttega.

Antud kohtulahendi alusel võib edaspidi süüdistaja, ilma kindlate reeglite ja piirideta, taotleda isikule rahalise karistuse mõistmisel lähtuda lisaks keskmisele sissetulekule ka kohtualusele kuuluvast varakogumist. Seega seeläbi oluliselt ja ilma selgelt mõistetavate kriteeriumideta suurendada märkimisväärselt rahalise karistuse suurust.

Kuni käesoleva lahendini pole kohus näiteks erinevate ettevõtete omanike - aga ka isikute suhtes, kellele kuulub märkimisväärselt kinnisvara jms - sellist põhimõtet karistuse määramisel kohaldanud. Puudub selgus, mis asjaoludel ja tingimustel järgmistel isikutel tuleb selleks valmis olla ning kas seadus peab olema etteulatuvalt mõistetav ja selge või pole see õigusriigis oluline.

Hetkel kuum