Ametiühing nõuab odavamat töövõimereformi

"Mitme inimliku muudatusega saaksime reformi muuta tulevastele töötajatele vastuvõetamaks. Tagame sellega inimväärikuse ja hoiame kokku kümneid miljoneid töötukassa raha, millele saab leida palju sisukamat rakendust," leidis Peterson.

Samuti on ametiühingud seda meelt, et riik peab reformi rahastamise Euroopa struktuurifondidelt järkjärgult üle võtma juba enne 2020. aastat, et olulised teenused hiljem rahapuudusel ei katkeks. Nii on varem juhtunud mitmete tööturgu puudutanud uuendustega.

Töövõimereformi seaduste pakett ootab riigiasutuste ja mittetulundusühingute ettepanekuid 10. aprillini, mille järel lähevad eelnõud edasi riigikoku. Reform on kuulutatud uue kevadkoalitsiooni üheks peateemaks.

Järgneb Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse eilne avaldus töövõimereformist:

Ametiühingute keskliidu juhatuse arvates peab teisel kooskõlastusringil olev tööhõivereformi kava muutuma tunduvalt inimsõbralikumaks ja ka rahaliselt jätkusuutlikumaks. Tänasel kujul ametiühingud reformi ei toetada ei saa, kuid on valmis panustama selle täiustamisse.

Inimkesksus on peamine ajend, miks reform on ette võetud. Inimkesksus ei tohi olla võlts – reform peab aitama ka tegelikkuses kaasa inimväärikuse tõusule. Me ei lepi, et ebatervislik ja vananenud töökeskkond röövib igal aastal tuhandetelt inimestelt nende töövõime ja alles siis demonstreerib riik oma kallivõitu hoolivust. Ei tohi luua uusi kalleid topeltskeeme töövõime tuvastamiseks, ei tohi tarbetult ja tulemusteta jooksutada inimesi, kellel töölesaamise tõenäosus täielikult puudub.

Reformi rahaline jätkusuutlikkus on suurte kulude ja tagasihoidliku planeerimistegevuse tõttu küsitav. Valitsusel puudub vastus, kes ja kuidas finantseerib reformi jätkumist peale ELi eelarveperioodi lõppu 2020. Samuti on reformi raames planeeritud tegevusi rahalises mahus, mis ületavad suurelt kõiki tulusid, mida tööle saanud inimesed kõigi maksudena kokku kunagi maksma hakkavad.

Ametiühingute keskliidu viis soovitust valitsusele ja riigikogule:1. Tagada motiveeriva kindlustussüsteemiga piisavad investeeringud tervislikku töökeskkonda vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel.2. Jätta töövõime hindamine sotsiaalkindlustusameti vastutusalasse. Sellega väldime mitme komisjoni läbimist töövõime ja puude tuvastamisel.3. Sõnastada ümber osalise töövõimega töötu aktiivsusnõue – aktiivne saab olla ka arvuti ja telefoni kaudu sidet pidades või kodus kokkulepitud tegevuskava järgides. Inimesi ei pea jooksutama kord kuus maakonnakeskuste vahet.4. Säästa eelnevate inimlike muudatustega hinnanguliselt 10-15 miljonit eurot aastas, mis on umbes pool töötukassa oodatavast omakoormusest ja muudab reformi finantsiliselt jätkusuutlikuks.5. Kirjutada riigieelarve strateegiasse sisse tööhõivereformiga seotud kulutuste järkjärguline ülevõtmine aastaks 2020.