Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Energia tume tulevik

    Kalkulatsioon näitab, et Eesti Energiat puudutavaid koalitsioonilepingu punkte ellu viies on võimalik ettevõtte väärtust oluliselt vähendada, ütles riigifirma nõukogu esimees Jüri Käo.

    Vaevalt jõudis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna 20. märtsi hommikul allkirjastatud koalitsioonilepingul tint kuivada, kui juba järgmisel päeval esitasid Eesti Energia juhatuse liikmed rahandusministeeriumile memo koalitsioonilepingust tulenevate majanduslike mõjude kohta.
    Midagi rõõmustavat selles ettevõtte tulevikule ei olnud. Nädala jagu hiljem said vastava info ka korralisele koosolekule kogunenud Eesti Energia nõukogu liikmed.
    “Tulevik on ühesõnaga tume. Kalkulatsioonid näitavad, et Eesti Energiat puudutavaid koalitsioonilepingu punkte täies ulatuses ellu viies on tõesti võimalik ettevõtte väärtust oluliselt vähendada. Eesti riigile kui ettevõtte omanikule see kahtlemata kasulik ei ole,” kinnitas Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo.
    Löök energiafirmale. Äripäev kirjutas eelmisel reedel, et Iru jäätmepõletustehaselt koostootmise toetuse võtmine vähendaks elektrijaama väärtust 50 miljonit eurot. Veelgi suurem löök oleks Eesti Energiale aga biokütuste kasutamise võimatus rajatavas Auvere elektrijaamas, sest siis tuleks varasid alla hinnata suurusjärgus 300 miljonit eurot.
    Eesti Energia on varem kommenteerinud, et Auvere elektrijaamas oleks võimalik kuni 50 protsenti põlevkivist asendada keskkonnasõbraliku biomassiga. Ka Eesti Energia strateegia näeb ette, et vastavalt uute õlitehaste rajamisele vähendatakse elektri ja soojuse tootmiseks mineva põlevkivi hulka. Põlevkivi tuleb kasutada õli ja elektri koostootmises, mis annaks riigile enim omanikutulu ning kasutaks ära kaks korda rohkem põlevkivis sisalduvat energiat.
    Paljude nullidega ebameeldivused. Kuid jätkates koalitsioonilepingu punktide mõjuga, tuleb välja, et Elektrilevi OÜ eraldamine Eesti Energiast võib esile kutsuda ettevõtte kuni 938 miljoni ­euroni ulatuvate võlakohustuste ennetähtaegse tagasimaksmise. Põlevkiviressursi äravõtmine vähendaks aga ettevõtte investeerimisvõimekust ja lükkaks edasi omaniku, Eesti riigi võimaluse saada ettevõttest kasumit.
    Memo järgi ei jääkski kõigi nende koalitsioonilepingu punktide realiseerumisel Eesti Energia praegusest väärtusest suurt midagi alles.
    Rahandusminister Jürgen Ligi vastus küsimustele memos kirjeldatud stsenaariumide ja nimetatud punktide lepingusse sissemineku tagamaade kohta oli napp. “Neis koalitsioonilepingu punktides on tõesti kalkulatsiooni asemel emotsioon, kusjuures ka viimast ma ei mõista. Ettevõtteid tuleb kohelda võrdselt,” märkis Ligi.
    Eesti Energia toob riigile iga aasta ligi 200 miljonit eurot kasu, ettevõtte omakapitali väärtus on üle miljardi euro ning ükski omanik ei soovi sellist ettevõtet väärtusetuks muuta. “Kindel on see, et ükski eraomanik oma ettevõttega nii ei teeks,” märkis Käo.
    Käo lisas, et kuigi kõiki lepingus sisalduvaid ideid ei ole võimalik ühe aastaga realiseerida, siis on ka ühe-kahega neist võimalik esile kutsuda väga paljude nullidega ebameeldivusi.
    Milles leppis kokku uus valitsusliit?Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsioonilepingu punktid, mis vähendavad ­Eesti Energia väärtust ja riigil dividendide saamist.
    Taastuvenergia toetuste maksmist puidupõletamisele Eesti Energia põlevkivikateldes ei taastata.Jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise edendamiseks kaotame koostootmise toetuste maksmise segaolmejäätmete põletamisele.Energiavarustuse töökindluse parandamiseks valmistame ette Elektrilevi omandilise eraldamise.Selleks, et maksumaksjad teeniksid riigile kuuluva maavara kasutamisest suurimat võimalikku tulu, põlev­kivi hind kataks keskkonna­kahjustused ja kaoks konkurentsile suletud süsteem, analüüsime riigi põlevkivi­ressursi (välja arvatud elektri­tootmise julgeoleku­varu) lahutamist Eesti ­Energiast ning Riigi Maavarade Majandamise Aktsiaseltsi (RMMA) loomist riigi põlev­kivivaru haldamiseks.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.