Viru hotell seljatas riigikohtus Tallinna

Halduskohtul tuleb edasises menetluses hüvitatavad kulud täpsemalt välja selgitada.

Riigikohtu halduskolleegium märgib, et 1999. aastal kehtestatud Viru väljaku detailplaneeringu osalisel kehtetuks tunnistamisel toodi kaebaja õigused ohvriks ülekaaluka avaliku huvi nimel.

Kohalikul omavalitsusel on küll õigus planeeringu elluviimisest loobuda, kuid sellise otsusega käib kaasas kohustus hüvitada isikule nn usalduskahju, ennekõike nurjunud investeeringud, mida isik tegi planeeringu kehtimajäämist usaldades. Selliseks kahjuks on ennekõike kulutused uuringute ja ehitusprojektide koostamiseks ning asjatundjatega konsulteerimiseks. Kui hüvitis ei ole kohene, tuleb vahepealse aja eest maksta viivist.

"Kinnistuomanikul on õiguspärane ootus sellele, et tal õnnestub detailplaneering lähiaastate jooksul pärast kehtestamist realiseerida. Kuna detailplaneeringute ümbervaatamine on seotud kohalike omavalitsuste volikogude valimistega, hakkab isiku usaldus planeeringu kehtimajäämise vastu kahanema nelja aasta möödudes planeerigu kehtestamisest. Sellest tulenevalt võib kohalik omavalitsus makstavat hüvitist vähendada," leiab kolleegium.

Kolleegium selgitab otsuses, et hüvitada ei tule kogu kahju, mis isikul haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu tekib, sh saamata jäävat tulu. Kulutused, mis tehakse pärast detailplaneeringu ümbervaatamise kavatsusest teadasaamist (nt meediakulud, läbirääkimiste kulud, õigusabikulud jne), ei ole kolleegiumi hinnangul järgi hüvitatavad.

Tallinna Linnavolikogu otsus 19. juunist 2008 tunnistada kehtetuks Viru Väljaku detailplaneeringu I etapi kohaselt planeeritud hotelli juurdeehitus ehk Viru Poeg põhjustas AS-le Hotell Viru ettevõtte hinnangul olulise kahju. Viru Hotell saatis 2010. aasta kevadel Tallinna linnavalitsusele kirja nõudega hüvitada antud otsusega põhjustatud kahju.

Hotellile tekitatud varaline kahju on ühest küljest otsesed kulud, mida ettevõte on kandnud seoses Viru hotelli juurdeehituse planeerimise ja kavandamise erinevate toimingutega, teisest küljest Viru Hotelli juurdeehituse ehitamisvõimaluse kaotusest tulenev kahju. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasneva kahju kohta andis eksperthinnangu sõltumatult tegutsevate kinnisvarafirmade globaalse ühenduse Colliers International audiitor 2010. aasta märtsikuus.

1996. kuulutati Tallinna algatusel välja Viru väljaku arendamise konkurss, et leida lahendus linna keskse ruumi ning bussiliikluse korrastamiseks. Võitnud kavandi alusel koostatud detailplaneeringu, mille üheks osaks oli Viru hotelli juurdeehitus, kinnitas Tallinna Linnavalitsus 1999. aastal. Viru Keskus valmis aastal 2004, detailplaneeringuga kinnitatud hotelli juurdeehituse algus oli planeeritud 2005. aastaks. Viru Keskust koos bussijaamaga peetakse üheks Eesti kõige edukamaks avaliku- ja ärisektori ühisrajatiseks.