Suurt stiimulit pole vaja

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 17. juuli 2014 kell 10:42
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurt stiimulit pole vaja
Eesti Panga president Ardo Hansson andis intervjuu agentuurile Bloomberg.
"Selle ettevalmistamine on kohane, on hea, kui instrumente on rohkem, kuid ma ei arva, et keskpanga ulatuslikud võlakirjaostud (nn kvantitatiivne rahapoliitika lõdvendamine) on just praegu see vajalik instrument," ütles Hansson eile Frankfurdis.
Ka varaga tagatud väärtpaberite ostmine keskpanga bilanssi ei aitaks praegusi probleeme lahendada. See on samuti rohkem pikema perspektiiviga abinõu.
Agentuuri Bloomberg hinnangul näitavad Hanssoni sõnad, et Euroopa Keskpangas pole veel üksmeelt, millal ja mis ulatuses Euroopa Keskpank uuesti võiks sekkuda, et ergutada euroala majanduskasvu ja hoida ära ohtlik langus deflatsioonispiraali.
Juunis avalikustas Euroopa Keskpank rea uusi meetmeid - kärpis baasintresside määrasid, kehtestades keskpangana hoiustamise püsivõimalusele negatiivse intressimäära. Samuti teatati keskpanga uutest soodsatest likviidsuslaenudest kommertspankadele tingimusel, et raha laenatakse edasi reaalmajandusse.
"Keskendume esmalt sellele, et saame need uued värskelt välja kuulutatud meetmed käima," ütles Hansson.
Hanssoni sõnul on raske prognoosida, kui aktiivselt kommertspangad seda laenuvõimalust kasutavad. Siiski on ta suhteliselt optimistlik, et ohtlikult madalale langenud inflatsioon neist meetmetest tuge saab.
"Lõppeesmärk on mõjutada hindu, kuid üks rahapoliitika ülekandekanal on ka laenukanal," ütles Hansson. "Seda ei ole varem proovitud, nii on selles osas ehk rohkem ebakindlust kui muude abinõudega, mida varem juba proovitud." Täpset mõju on raske prognoosida.
Nii tuleks oodata ja vaadata, milline on keskpanga stiimuli mõju inflatsioonile, mis 2016. a lõpuks peaks taas lähenema soovitud 2% tasemele. Juunis oli keskmine inflatsioonitase euroalal 0,5%. Keskpanga prognoosi järgi jääb inflatsioon tänavu keskmiselt 0,7% ja tuleval aastal 1,4% tasemele.
"Arvestades meie prognoose, oleme seisukohal, et pakett on juba piisavalt kaalukas ja kohane," ütles Hansson. "Nii arvan ma, et kui just midagi tõeliselt ootamatut ei juhtu, mis meie inflatsiooniprognoose märkimisväärselt muudab, siis ei näe meie baasstsenaarium praegu ette veel mingite sammude astumist."
Samas andis Hansson mõista, et ka täiendavaid baasintressimäärade kärpeid ei saa siiski välistada, ehkki need on juba praegu rekordmadalal tasemel. "Kunagi ei saa välistada, et tegelikult saab veel veidi midagi teha," ütles Hansson.
Samas märkis Hansson, et samal ajal, kui majanduse seis eeldab madalate intressimäärade püsimist, tuleb poliitikategijatel kasutada muid meetmeid, et ära hoida võimalikke mullistusi vara hindades. Tuleb minna retoorikast kaugemale ja tõesti rakendada neid vastumeetmeid finantsstabiilsust ohustavate riskide tõrjumiseks, ütles Hansson.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum