• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raha liigub internetti ja automaati

    Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Tiina Soosalu teatas pressiteate vahendusel, et Eestis kasutatakse senisest rohkem internetipanka ja sularahaautomaate.

    Samas on kaardimakse keskmine suurus juba üle viie aasta püsinud umbes 17 euro juures. Sularaha võetakse pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 93 eurot ning automaadi abil pannakse kontole korraga keskmiselt 364 eurot ning need summad on ligi kümnendiku võrra suuremad kui aasta tagasi.
    Ühes kuus makstakse kaardiga keskmiselt 340 miljoni euro eest, ent sularaha võetakse pangaautomaadist välja keskmiselt 316 miljonit eurot kuus.
    Järgneb Tiina Soosalu kommentaar:
    Eestis tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 30 miljonit riigisisest makset kogukäibega 13 miljardit eurot. Maksete arv kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4%, käive aga vähenes 12%. Maksete käive ei kasvanud suurel määral ühegi makseviisi lõikes, küll aga vähenes eelmise aastaga võrreldes oluliselt telepanga maksekorralduste ja paberil maksekorralduste käive.
    Nende kahe makseviisi kasutamine on olnud langustrendis juba aastaid, kuid veebruaris jõustunud SEPA tingimused põhjustasid hiljutise järsu vähenemise. Maksete arvuline jaotus on viimase nelja aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilne: üle 60% riigisisestest maksetest tehakse pangakaardiga, internetipangas algatatud maksete osakaal püsib 20% juures. Samas suurem osa maksete käibest liigub internetipanga kaudu – 2014. aasta teises kvartalis tehti koguni 75% maksetest internetis, eelmise aasta samal perioodil oli internetipanga maksete osakaal maksete käibes 10% väiksem.
    Piiriüleseid makseid tehti 2014. aasta teises kvartalis kuus keskmiselt 1,7 miljonit ning nende kogukäive oli ligi 6 miljardit eurot. Maksete arv oli peaaegu sama kui eelmise aasta samal perioodil, käive aga 16% suurem.
    30. juuni seisuga on pangad välja andnud 1,8 miljonit pangakaarti, millest 1,5 miljonit on aktiivses kasutuses. Kui veel mõned aastad tagasi kasutati pangakaarti pigem sularaha väljavõtmiseks kui müügikohas ostude eest tasumiseks, siis nüüd on olukord vastupidine. Ühes kuus makstakse kaardiga keskmiselt 340 miljoni euro eest, ent sularaha võetakse pangaautomaadist välja keskmiselt 316 miljonit eurot kuus.
    Teises kvartalis maksti  pangaautomaadi abil oma kontole sularaha kokku keskmiselt 144 miljonit eurot kuus, mida on 17% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Selle kasvu üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et kontoris tehtavad sularahaarveldused (sh kontole raha kandmine ja sealt välja võtmine) on läinud kallimaks ning seetõttu kasutavad inimesed rohkem sularahaautomaate. Kaardimakse keskmine suurus on juba üle viie aasta püsinud umbes 17 euro juures. Sularaha võetakse  pangaautomaadist korraga välja keskmiselt 93 eurot ning automaadi abil pannakse kontole korraga keskmiselt 364 eurot ning need summad on ligi kümnendiku võrra suuremad kui aasta tagasi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: stopp välistööjõuga skeemitamisele!
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
Eesti ettevõtted peaksid naabrite eeskujul asuma värvatud tööjõu hankimise läbipaistvust ja korrasolekut kontrollima, kirjutab tööjõurendi ekspert ja tööjõurendiettevõtte Finesta juht Heikki Mäki.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Jah või Ei: ettevõtte RIA.com Marketplaces 15 küsimusega kõiki valdkondi hõlmav test
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Mida sa tead e-residentsusest? Aga automüügist ja kinnisvarast? Ja investeerimisest? Vasta 15-le Eesti ettevõtte RIA.com Marketplaces küsimusele ja saa teada, milles oma teadmisi täiendada!
Põhjamaade suurim pank julgustab töötajaid katsetama ja arenema
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.
95 protsenti meestest ja 93 protsenti naistest hindas oma arenguvõimalusi Nordeas kõrgeks, rääkis "Minu karjääri" saates Nordea Eesti värbaja Eha Täht. Saates räägime, millised töötajate arenguvõimalused Nordeas on, ning kuuleme kahte kogemuslugu.