• Jaga lugu:

    Riigikontroll kiitis ja laitis riigi finantsaruannet

    Riigikontrolli hinnangul on Eesti Vabariigi 2013. aasta raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õige, ent aruandluses leidub ka puudusi, millele on korduvalt tähelepanu juhitud.

    Riigikontroll teatas, et aruanne kajastab õigesti ja õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid. Riigieelarve seaduste täitmises riigikontroll olulisi vigu ei leidnud.
    Riigieelarve tulud ületasid kulusid. Riigi 2013. aastal kogutud tulud olid riigieelarve täitmise aruande kohaselt 7,67 miljardit eurot. Riigi tehtud kulud ja investeeringud olid kokku 7,64 miljardit eurot. 2013. aastal ületasid riigieelarves tulud kulusid 30 miljoni euro võrra. Riigil oli 2013. aasta lõpu seisuga varasid kokku 12,5 miljardi euro väärtuses ning enamiku varadest moodustas põhivara. Aastalõpu seisuga oli riigil kohustusi kokku 5,5 miljardi euro väärtuses.
    Üleviidavate kulude kohta puudub info. Riigikontroll on varasemates auditites kritiseerinud järgmisse eelarveaastasse üleviidavate kulude kohta esitatava info ebapiisavust. Näiteks on 2014. aastasse üleviidav summa 536 miljonit eurot, kuid riigi koondaruande lugeja jaoks jääb vastuseta küsimus, mis iga konkreetse ministeeriumi valitsemisala puhul kulude üleviimise põhjustas.
    Selgitusi raha ülekandmise põhjuste kohta ei ole alati esitatud ka ministeeriumide majandusaasta aruannetes. Arvestades ülekantava raha suurt hulka on riigikontrolli hinnangul oluline ülekandmise põhjuste analüüs ning avalikustamine, et tagada raha kasutuse läbipaistvus ning eelarvete tõhusam planeerimine.
    Positiivse muutusena toodi esile, et tänu riigieelarve seaduse esitusviisi muudatustele on iga-aastane riigieelarve ja selle täitmise aruanne omavahel paremini võrreldavad.
    Aruandlust tuleb lihtsustada. Raamatupidamise tsentraliseerimisest ja ühtse raamatupidamistarkvara kasutuselevõtust on raamatupidamise tase enamiku ministeeriumide valitsemisalas paranenud, märkis riigikontroll.
    Samas oldi seisukohal, et ministeeriumide finantsaruandlust saab muuta ökonoomsemaks. Kuna majandusaasta aruannetel on vähe kasutajaid, tuleks aruandluse nõuded üle vaadata ning neid võimaluse korral lihtsustada. Sellega välditaks kasutute aruannete koostamist ning hoitaks niiviisi kokku ministeeriumide tööaega, mis kulub mahukate aruannete koostamiseks.
    Aruandluse uuendamisel tuleks seejuures juhinduda põhimõttest, et andmestik riigi koondaruande ja valitsemissektori rahandusstatistika tarvis oleks piisav, kuid üleliigsest andmete kogumisest, aruannete koostamisest ning auditeerimisest tuleks loobuda.
    Riigihangetega endiselt puudusi. Kaupade ja teenuste soetamisel on riigiasutused üldjuhul järginud riigihangete seaduse nõudeid. Siiski leidsid audiitorid mõningaid puudusi: tuvastati tegemata hankemenetlusi, eriti arvukalt lihthangete puhul, eksiti hankemenetluse liigi valikul, esines probleeme hangete aruannete esitamisega. Samas on riigiasutused parandanud oma hankekordasid ja plaane, mille puudujääkidele riigikontroll eelmisel aastal tähelepanu juhtis.
    TAUST
    Riigikontroll auditeerib igal aastal kõikide ministeeriumide, riigikantselei ja põhiseaduslike institutsioonide raamatupidamist, et anda hinnangut riigi koondaruandele. Lisaks sellele kontrollib riigikontroll, kas riigiasutused on oma majandustehingute tegemisel lähtunud valdkonna olulisematest õigusaktidest: riigieelarve seadustest, riigivaraseadusest ja riigihangete seadusest.
    Riigi raamatupidamise aastaaruande auditiga loob riigikontroll kindluse, et riigikogule ja avalikkusele esitatavad riigi raamatupidamise näitajad annavad õige info riigi finantsseisu ja lõppenud aasta majandustulemuse kohta ning riigieelarve täitmise aruanne annab asjakohast teavet riigi tulude ja nende arvelt tehtud kulutuste kohta. Auditiga võetakse ühtlasi kokku ja üldistatakse riigiasutustes tehtud auditite tulemused. Tähelepanekud ministeeriumides leitud puuduste kohta ning soovitused nende vältimiseks on riigikontroll esitanud eraldi auditiaruannetes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Indrek Alliksaar: hinnad kerkivad, kuid pelgalt see ei pruugi õnne õuele tuua
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Keerulistes oludes on juhtimiskvaliteet eriti tähtis, et leida õige strateegia, mille abil uues olukorras efektiivsuse näitajaid ja kasumlikkust kasvatada, kirjutab KPMG auditi juht Indrek Alliksaar Äripäeva Infopanga ehitusmaterjalide tootjate aastaraportile antud kommentaaris.
Nordecon ehitab 17 miljoni eest Ahtri tänavale büroohoone
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Nordecon sõlmis 17 miljoni euro suuruse lepingu Ahtri tänaval asuva Roseni Maja büroohoone ehitamiseks, selgub börsiteatest.
Küünlatehase välja ostnud soomlane plaanib konkurendi ostu
Kui soomlane Harri Aaltonen partnerilt küünlatehast välja ostes ei avaldanud, mil viisil ta tehase tootmismahu kahekordistada kavatseb, siis nüüd on ta avameelsem – järgmine hüpe tuleb konkurendi ostuga.
Kui soomlane Harri Aaltonen partnerilt küünlatehast välja ostes ei avaldanud, mil viisil ta tehase tootmismahu kahekordistada kavatseb, siis nüüd on ta avameelsem – järgmine hüpe tuleb konkurendi ostuga.
Täna saab viimast päeva teisest pensionisambast lahkumisest loobuda Seni on avalduse tagasi võtnud ligi 4000 inimest
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.
Täna on viimane päev, mil aasta algul teisest pensionisambast lahkuda otsustanud inimestel on võimalus lahkumise avaldus tagasi võtta. Praeguseks on seda teinud ligi 4000 inimest, teatas rahandusministeerium.