Eesti majanduslugu kirjutati ümber

Uus statistika näitab korraga nii seda, et Eesti majandus on arvatust suurem, kui ka seda, et SKP kasvab seni hinnatust kiiremini. Sisuliselt mõõdab statistikaamet uue meetodiga rohkem andmeid, näiteks kaupade liikumisele lisaks täpsemalt teenuseid, millest ilmekaima näitena on toodud infotehnoloogia, mida varasemalt statistikud alahindasid. Seetõttu on ka SKP kõigis uue meetodi kasutusele võtnud riikides kasvanud. Hollandis muutus SKP statistikastandardi uuendamise tulemusel koguni 7,6%, aga Prantsusmaal näiteks 3,2%.

Muutus ka Eestis. Nii tuleb välja, et Eesti majandus polegi tänavu kahanenud. Aasta esimeses kvartalis mõõdetud 1,4% langust muundus hoobilt 0,3% kasvuks. Samamoodi seisab mullu viimase kvartali hädise 0,3% kasvu kohal nüüd üle viie korra kiirem, 1,7% SKP hüpe.

Kas see on hea uudis või halb, on keeruline hinnata, sest sisuliselt midagi ei muutunud. Statistika iseenesest kellegi palka ei tõsta. Samuti ei teki riigieelarvesse kohe juurde ühtegi senti, kuigi tänu uutele arvutustele on võimalik tulevikukasvu suuremaks prognoosida.

Ja ehkki täpsemad andmed on olemuslikult positiivne nähtus, kaasneb nende muutustega alati ka negatiivne kuvand statistika ebausaldusväärsusest. Tekib tunne, et oleme elanud või elame vales. Aga ajalugu on tehtud. Ilmselt uueneb see ka tulevikus.