Terk: kriis raputab mugavusest välja

Majandusteadlane Erik Terk ütles, et viimane kriis polnud piisavalt sügav, sest kuigi ettevõtted reageerisid sellele, ei muutnud nad oma ärimudeleid nii palju, kui võinuks. „Meie lohutus praegu on, et Vene kriis sunnib meid oma äritegevusi ümber sätestama,“ ütles ta täna majanduse kriisiseminaril, lisades, et sedasi kaotavad ettevõtted mugavustsooni, mis neid arengus tagasi hoiab. „Need ettevõtted, keda on varasemad ehmatused kriisi ajal mugavustsoonist välja ajanud, võidavad kindlasti,“ ütles ta. „Võib-olla ütlevad ka praegused kannatajad hiljem, et oli isegi hea, et kriis neist üle käis.“

Terk ütles, et suure pauguga kriisi Euroopas tulemas pole, küll aga jookseb majanduskasv tõenäoliselt kinni. Peale toiduainetetööstuste ja põllumajandussektori, kes langesid otseste Venemaa sanktsioonide mõju alla, kaotavad Terki sõnul kriisis ka transpordi ja kaubandusettevõtted. Mõningane kukkumine – mitte küll nii tugev, kui eelmise kriisi ajal –  tuleb ka ehituses ja kinnisvaras. „Suurele kukkumisele peaks eelnema ka buum, aga seda meil praegu pole,“ ütles Terk.

Terk lisas, et edaspidi võib väikeettevõtetel krediidi saamisega probleeme tulla. Raskustesse ei satu mitte ainult ettevõtted, kelle eksport on orienteeritud Venemaale, vaid ka neile, kes müüvad kaupa peamiselt Euroopa Liitu. Kannatada saavad ka ettevõtted, kelle äri jätkamine eeldab mingitel põhjustel ilmtingimata lisainvesteeringuid ja need, kel on juba praegu investeeringute protsessid pooleli.

Terk lisas, et kuigi Venemaa mängib peamiselt siiski Ukraina peale, mõjutab kriis Baltikumi üldist ärikliimat ja investeerimisaktiivsust, mis võib olla isegi suurema mõjuga, kui sanktsioonidega seotud piirangud. „Nii võidakse Eestit näha kui ebastabiilse ja prognoositamatuks piirkonnana, kuhu ei taheta enam investeerida,“ ütles Terk.

Kriisist võitjateks nimetas Terk ettevõtteid, kes teenindavad militaarsektorit. Kriisist lõikab kasu ka teatud osa kõrgtehnoloogiasektorist, samuti need, kel õnnestub osta Venemaalt lahkuvaid talente ja kasutada sealt äraliikuivaid kapitale. Ainuke mure on Terki sõnul see, et tõenäoliselt tahavad Venemaalt põgenejad piirist kaugemale saada.

Terk nõustus LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuriga, kes ütles, et praeguses olukorras tuleks Hiinal silm peal hoida. „ Venemaa on Euroopale ohtlik, kui paralleelselt toimuks ka Lääne suhete teravnemine Hiinaga. USA kardab hiinat,“ ütles ta.