• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Terk: kriis raputab mugavusest välja

    Majandusteadlane Erik Terk leiab, et Euroopat raputav kriis toob ettevõtted mugavustsoonist välja ja paneb neid äritegevusi ümber muutma.

    Majandusteadlane Erik Terk ütles, et viimane kriis polnud piisavalt sügav, sest kuigi ettevõtted reageerisid sellele, ei muutnud nad oma ärimudeleid nii palju, kui võinuks. „Meie lohutus praegu on, et Vene kriis sunnib meid oma äritegevusi ümber sätestama,“ ütles ta täna majanduse kriisiseminaril, lisades, et sedasi kaotavad ettevõtted mugavustsooni, mis neid arengus tagasi hoiab. „Need ettevõtted, keda on varasemad ehmatused kriisi ajal mugavustsoonist välja ajanud, võidavad kindlasti,“ ütles ta. „Võib-olla ütlevad ka praegused kannatajad hiljem, et oli isegi hea, et kriis neist üle käis.“
    Terk ütles, et suure pauguga kriisi Euroopas tulemas pole, küll aga jookseb majanduskasv tõenäoliselt kinni. Peale toiduainetetööstuste ja põllumajandussektori, kes langesid otseste Venemaa sanktsioonide mõju alla, kaotavad Terki sõnul kriisis ka transpordi ja kaubandusettevõtted. Mõningane kukkumine – mitte küll nii tugev, kui eelmise kriisi ajal –  tuleb ka ehituses ja kinnisvaras. „Suurele kukkumisele peaks eelnema ka buum, aga seda meil praegu pole,“ ütles Terk.
    Terk lisas, et edaspidi võib väikeettevõtetel krediidi saamisega probleeme tulla. Raskustesse ei satu mitte ainult ettevõtted, kelle eksport on orienteeritud Venemaale, vaid ka neile, kes müüvad kaupa peamiselt Euroopa Liitu. Kannatada saavad ka ettevõtted, kelle äri jätkamine eeldab mingitel põhjustel ilmtingimata lisainvesteeringuid ja need, kel on juba praegu investeeringute protsessid pooleli.
    Terk lisas, et kuigi Venemaa mängib peamiselt siiski Ukraina peale, mõjutab kriis Baltikumi üldist ärikliimat ja investeerimisaktiivsust, mis võib olla isegi suurema mõjuga, kui sanktsioonidega seotud piirangud. „Nii võidakse Eestit näha kui ebastabiilse ja prognoositamatuks piirkonnana, kuhu ei taheta enam investeerida,“ ütles Terk.
    Kriisist võitjateks nimetas Terk ettevõtteid, kes teenindavad militaarsektorit. Kriisist lõikab kasu ka teatud osa kõrgtehnoloogiasektorist, samuti need, kel õnnestub osta Venemaalt lahkuvaid talente ja kasutada sealt äraliikuivaid kapitale. Ainuke mure on Terki sõnul see, et tõenäoliselt tahavad Venemaalt põgenejad piirist kaugemale saada.
    Terk nõustus LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuriga, kes ütles, et praeguses olukorras tuleks Hiinal silm peal hoida. „ Venemaa on Euroopale ohtlik, kui paralleelselt toimuks ka Lääne suhete teravnemine Hiinaga. USA kardab hiinat,“ ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Nasdaq jäi USA indeksitest ainsana tõusurajale
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
USA börside sulgudes oli täna ainsana rohelises Nasdaqi liitindeks, teised suuremad indeksid langesid.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: raskeim osa on uue juhi valimine
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.
Oma elutööks olnud põllumajandusettevõtte müünud Tõnu Rahula rääkis saates “Triniti eetris”, et uue omaniku- ehk ka juhikandidaate võrreldes on kõige raskem selgeks saada, kes on tõeline ostja ja kes on niisama huvitundja ja infokoguja.