Arumäe: iga kriis loob võimalusi

Väliskeskkonna riskid on olnud kõrged juba viimased viis aastat, ainult et nüüd on need Vene ja Ukraina kriisi tõttu Eestile lähemale jõudnud kui kunagi varem. „Ebastabiilse Vene mõjud polegi enam niivõrd riskid, vaid reaalsed ohud – need ei jää tulemata. Me lihtsalt ei tea veel öelda, millised need mõjud olema saavad,“ ütles Arumäe. Tema sõnul on võimalikke stsenaariumeid seinast seina – võib-olla piirdub mõju vaid toidutööstustoodangu ekspordi piirangutega, ent võib-olla lõpeb hoopis kõikide kaubandussidemete äralangemisega.

„Iga kriis loob uusi võimalusi. Ma ei kahtlegi, et Eesti toidutöösturid leiavad endale uued turud,“ ütles ta, lisades, et seda peaks tegema niikuinii, sest Venemaa olukord on üha hapumaks muutumas.

Arumäe lisas, et isegi kui juhtub kõige ebatõenäolisem stsenaarium ja Venemaa tõmbub Ukrainast eemale, ei lähe enam miski maailma majanduses ega kaubandussuhetes nii, nagu varem. „Läänemaailm on aru saanud, millised on Vene riskid,“ märkis ta. Kuigi Arumäe sõnul unustataks riskid mõne aasta pärast taas ära, ei taastu ekspordimahud Venemaale enam kunagi täielikult.

Arumäe ütles, et Putin näeb nõrgas Euroopas võimalusi teostamaks juba kaua mõeldud plaane. Tema sõnul pole Euroopa endiselt kriisist korralikult välja tulnud ja tõenäoliselt vindub eurotsooni majandus veel väga kaua. Kuigi Euroopal on väiksem võlakoorem kui USAl, on siinsed majandusnäidud kehvemad, sest erinevalt Euroopast on USA suutnud oma majanduse kasvama panna. Samuti pole niiöelda juurde trükitud raha Euroopat aidanud, sest senimaani on see läinud vaid aktsiaturgudele ega ole otsapidi majandusse tagasi jõudnud. Arumäe sõnul tuleneb see sellest, et Euroopas pole pangandusreformiga lõpuni mindud. „Euroopa võlg on suur ja uut nõudlust võla järgi pole tekkinud. Kui see tekib, tekib ka inflatsioon. See aga võtab veel aega,“ ütles Arumäe.