• Jaga lugu:

    Kreeka kriis oli arvatust valusam

    Kreeka töötuFoto: Bloomberg

    Kreeka majandus kukkus viie aastase võlakriisi käigus teravamalt, kui varasemalt arvati; ühel hetkel oli langus lausa 9% aastas. Riigi statistikaameti värskete andmete kohaselt on riigi majanduslik olukord praegu veidi paranemas.

    Täna avalikustatud andmete kohaselt kukkus Kreeka SKP 2010. aastal, mil riik sai esimese rahvusvahelise päästepaketi, 5,4%. Järgmisel aastal oli langus aga juba 8,9%, varasema 7,1% asemel.
    Kreeka langes esmakordselt majanduslangusesse 2008. aastal, kui terve maailm koges finantskriisist tulenevat majanduse aeglustumist.
    Järgnenud kärpemeetmed, mida nõudsid eurotsooni partnerid ja IMF 240 miljardi euro suuruse päästepaketi eest, on majandusele märkimisväärset mõju avaldanud. Oma tipphetkest saadik on Kreeka majandus langenud keskeltläbi veerandi võrra; töötusemäär tegi rekordi eelmise aasta septembris, ulatudes 28%-ni.
    Kreeka majandus näitab esimesi lootustandvaid märke oma paranemisest. Prognooside kohaselt peaks riigi SKP sellel aastal kasvama 0,6% ning järgmisel aastal juba 2,9%.
    Nagu Euroopa Liidus tavaks, on ka Kreeka statistikaamet eelmiste aastate andmeid uute statistiliste meetodite valguses üle vaadanud.
    Uuesti analüüsitud andmete kohaselt oli 2010. aastal Kreeka SKP 226,2 miljardit eurot, mis on umbes 4 miljardi euro võrra suurem kui eelnevate andmete kohaselt; muutus tuleneb sellest, et teaduse- ja arenduskulud, sõjaväe varustuse soetamise ja kinnisvara arenduse kulusid arvestatakse nüüd teistmoodi.
    Uute andmete valguses läheb Kreeka majandusel sellel aastal paremini, kui eelmistel aastatel, kuid üldplaanis langeb prognoos kokku 2011.aasta ja järgnevate aastate prognoosidega.
    Uued andmed näitavad, et peale sügavat langust 2011. aastal on Kreeka majandus 2012. ja 2013. aastal pisut aeglasemas tempos langenud.
    Statistikaameti andmetel kukkus Kreeka SKP eelmisel aastal 3,3% võrreldes prognoositud 3,9%-ga; 2012. aastal oli langus 6,6%, mis on 0,4% võrra vähem kui prognoositi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Spekulatsioonid panid bitcoini tõusma
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Nädala alustuseks kerkis bitcoin üle 13%, viies hinna korraks ka üle 39 000 dollari, mis on viimase kuu aja kõrgeim tase, vahendab Yahoo Finance.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.