Pangandusliidu kriisifond koguneb suurpankade panustest
Euroopa Komisjoni täna avalikustatud kava järgi tuleb põhiosa euroala pangandusliidu 55 miljardi euro suuruse kriisihaldusfondi rahast euroala suurpankadelt sõltuvalt nende suurusest ja riskidest.
Fondi peamine eesmärk on rahastada hädas pankade restruktureerimise või sulgemisega seotud kulusid. Pangad alustavad sissemakseid tuleval aastal algselt asukohamaa kriisihaldusfondi, mis hiljem liidetakse ühtseks fondiks. Kavandatud 55 miljardi euro mahus peaks fond olema rahastatud kaheksa aasta möödudes, vahendas agentuur Bloomberg.
Eesmärk on, et pangad maksaksid oma probleemide lahendamise eest ise, mitte maksumaksjad, ütles ametist lahkuva komisjoni siseturuvolinik Michel Barnier.
Euroala suurimad pangad, mille arvele langeb 85% varadest, maksaksid sisse 90% fondi mahust. Kõige väiksemad pangad, mis moodustavad varadest 1%, maksaksid 0,3%. Keskmise suurusega pangad (14% varadest) maksaksid 9,7%.
Komisjoni põhjendus sellisele jaotusele on, et kõige tõenäolisemalt vajaksid fondist abi just suuremad pangad, ehkki Iiri Anglo-Irish panga ja Küprose Laiki panga käekäik hiljutisest minevikust seda ei kinnita. Pigem sattusid hätta väikesed ja keskmise suurusega pangad.
Komisjoni plaani järgi maksavad pangad, mille kohustused (millest on maha arvatud kapital ja valitsuse garantiiga deposiidid) on 50 miljonit eurot või vähem ning mille varad on alla 1 miljardi euro, igal aastal fondi 1000 eurot.
Suurematele pankadele kasvab summa aste-astmelt kuni 50 000 eurole pankade puhul, mille kohustused on kuni 300 miljonit eurot ja vara alla 1 miljardi euro.
Sealt edasi arvutatakse iga-aastase makse suurus juba vastavalt panga suurusest ja riskiastmest lähtuvalt.
Komisjon ei avalikustanud, kuidas summa riikide vahel jaguneb. Kindlasti läheb see kalliks Prantsusmaale, kus on kolm väga suurt panka. Ajaleht Financial Times märkis, et mõne riigi puhul võib sissemakse olla 4,5 korda suurem, kui nõuavad kriisifondi loomiseks liikmesriigi tasandil praegu kehtivad reeglid. Suhteliselt kergesti pääsevad Saksamaa ja Hispaania regionaalsed pangad, mille päästmiseks kulus kriisi ajal arvestatavaid summasid.
Paralleelselt avalikustas komisjon reeglid ka euroalavälistele riikidele, mil tuleb samuti pangad maksustada riikliku kriisihaldusfondi loomiseks. Komisjoni ettepanek on praegu alles eelnõu vormis.