Pangandusliidu kriisifond koguneb suurpankade panustest

Komisjoni põhjendus sellisele jaotusele on, et kõige tõenäolisemalt vajaksid fondist abi just suuremad pangad, ehkki Iiri Anglo-Irish panga ja Küprose Laiki panga käekäik hiljutisest minevikust seda ei kinnita. Pigem sattusid hätta väikesed ja keskmise suurusega pangad.

Komisjoni plaani järgi maksavad pangad, mille kohustused (millest on maha arvatud kapital ja valitsuse garantiiga deposiidid) on 50 miljonit eurot või vähem ning mille varad on alla 1 miljardi euro, igal aastal fondi 1000 eurot.

Suurematele pankadele kasvab summa aste-astmelt kuni 50 000 eurole pankade puhul, mille kohustused on kuni 300 miljonit eurot ja vara alla 1 miljardi euro.

Sealt edasi arvutatakse iga-aastase makse suurus juba vastavalt panga suurusest ja riskiastmest lähtuvalt.

Komisjon ei avalikustanud, kuidas summa riikide vahel jaguneb. Kindlasti läheb see kalliks Prantsusmaale, kus on kolm väga suurt panka. Ajaleht Financial Times märkis, et mõne riigi puhul võib sissemakse olla 4,5 korda suurem, kui nõuavad kriisifondi loomiseks liikmesriigi tasandil praegu kehtivad reeglid. Suhteliselt kergesti pääsevad Saksamaa ja Hispaania regionaalsed pangad, mille päästmiseks kulus kriisi ajal arvestatavaid summasid.

Paralleelselt avalikustas komisjon reeglid ka euroalavälistele riikidele, mil tuleb samuti pangad maksustada riikliku kriisihaldusfondi loomiseks. Komisjoni ettepanek on praegu alles eelnõu vormis.