• Jaga lugu:

    Fed võttis majanduselt abirattad lõpuks ära

    USA keskpanga juht Janet Yellen (vasakult teine) selfie't tegemas.Foto: Bloomberg

    Ühendriikide Föderaalreserv (Fed) otsustas selle nädala kolmapäeval teha lõpu võlakirjade ostuprogrammile, mida teisisõnu tunti kvantitatiivse leevendamise (QE) nime all. Lisaks saatis keskpank optimistliku signaali, et nemad ei muretse globaalse majanduse nõrkuse, madala inflatsiooni ega finantsturgude pärast.

    USA keskpanga kuus aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm

    25.11.2008 Fed teatab 100 miljardi dollari väärtuses Fannie Maue ja Freddie Maci võla ning 500 miljardi dollari väärtuses hüpoteeklaenudega tagatud väärtpaberite ostmisest 

    8.03.2009 Fed teatab 100 miljardi dollari eest Fannie Mae ja Freddie Maci võla ostmisest, 750 miljardi dollari eest hüpoteeklaenudega tagatud võlakrirjade ostmisest ning 300 miljardi dollari väärtuses USA valitsusvõlakirjade ostmisest

    3.11.2010 Fed teatab 600 miljardi dollari väärtuses USA valitsusvõlakirjade ostmisest

    21.09.2011 Fed avalikustab plaani “Operatsion Twist”, plaaniga osta 400 miljardit dollarit pikaajalist võlga, kuid müüa samas mahus lühiajalist võlga

    12.09.2012 Fed teatab lõpptähtajata plaanist osta iga kuu 40 miljardi dollari väärtuses hüpoteeklaenudega tagatud väärtpabereid (MBS) kuni tööturu tingimused “paranevad märgatavalt”. Detsembris suurendab Fed igakuiseid oste 85 miljardini - 45 miljardi dollari väärtuses võlakirju ning 40 miljardi väärtuses MBSe

    18.12.2013 Fed hakkab vähendama enda 85 miljardi dollarilisi igakuiseid oste 10 miljardi võrra igal FOMC istungil

    29.10.2014 Fed kuulutab lõpu n-ö QE3-le

    Viimasel föderaalse avatud turu komitee (FOMC) istungil sel kolmapäeval otsustati teha lõpp viimasele ringile stiimulitele, mis oli veel 2008. aastal alanud finantskriisi otsene pärand. Kolmanda QEna tuntud stiimulprogramm tähendas alguses USA valitsusvõlakirjade ning väärtpaberite ostmist iga kuu 85 miljardi dollari väärtuses, kuid alates sellest aastast on keskpank tõmmanud seda iga komitee istungiga koomale. Oktoobriks oli sellest järele jäänud vaid 15 miljardit dollarit.
    Viimase programmi käigus ostis USA keskpank valitsuse võlakirju kokku 1,6 triljoni dollari väärtuses. Selle tulemusel paisus panga bilanss finantskriisi eelselt 800 miljardilt dollarilt 4,5 triljonile dollarile.
    Lõpetamist edasi ei lükatud. Viimastel nädalatel tugevalt kasvanud volatiilsus finantsturgudel lõi väikese võimaluse, et Fed lükkab QE lõpetamise edasi detsembrisse, kuid keskpank otsustas ostudele joone alla tõmmata.
    Nüüd, kui stiimulprogramm on läinud, muutub baasintressimäärade tõstmine turgude silmis kõige olulisemaks teguriks. Kolmapäeval avalikustatud teates jäi Fed oma varasema plaani juurde mitte tõsta baasintressimäärasid veel niipea. Hoiatusena öeldi aga, et kui majandus tugevneb oodatust kiiremini, siis esimene tõstmine võib juhtuda arvatust varem.
    Esialgu on enamik ökonomiste arvamusel, et see võib juhtuda järgmise aasta keskel. Kindlalt aga ei saa öelda midagi, sest Fedi enda juhtide seas on vastandlikke seisukohti intressimäärade tõstmise ajastamise suhtes. Fedi esimees ­Janet Yellen on mitu korda rõhutanud, et otsus intressimäärasid tõsta lähtub puhtalt andmete analüüsist.
    Lisaks on keskpank muutunud positiivseks tööjõuturu suhtes. Septembrikuise koosoleku järel nägi pank “olulist alarakendatavust” tööjõuturul, kuid nüüd öeldi, et tööjõu alarakendatavus on järk-järgult kadumas.
    Inflatsiooni puhul lükkas Fed ümber mured oodatavast lahjast hinnatõusust, mis on viimastel nädalatel finantsturgudele pinnuks silmas olnud. Panga sõnul on pikaajalise inflatsiooni ­ootus püsinud stabiine. Nende hinnangul on inflatsiooni madalal hoidnud madalad energiahinnad ning tõenäosus püsivalt alla 2% jäävast inflatsioonist on kahanenud.
    Mis edasi?
    Alates 2009. aastast on andmed selgelt näidanud, et USA aktsiaturud ei ole suutnud hoida taset pärast QE lõppemist. QE1 lõppemise järel kukkus S&P 500 paari kuuga 100 punkti ning QE2 järel kaotas USA peamine aktsiaindeks poole aastaga 200 punkti. Praegugi on investorite seas mure, et rekordite lähedal olevad indeksid ei suuda tõusta ilma ­Föderaalreservi stiimuliteta.
    “QE on olnud kõige efektiivsem varaklasside hindade kergitamise vahend ning nii majandus kui ka turud on sõltuvuses stiimulitest. Ilma nendeta näeme suurt korrektsiooni. Meie suurim mure ei ole, mida teevad turud, sest need kukuvad kindlasti, vaid milline on Fedi järgmine samm,” kommenteeris MarketWatchile Lindsey Groupi turuanalüütik Peter Boockvar. Ta on kindel, et Fed toob järgmise QE, kui aktsiaturud kukuvad 20% või enam.
    Kuigi arvamusi Fedi tegutsemise kohta on mitu, siis ühes aspektis paistab enamik ühel meele olevat – volatiilsus suureneb. Fedi tugi on eelnevatel aastatel hoidnud volatiilsust alla ajaloolise keskmise, mis on lubanud aktsiahindadel tõusta.
    Raske on prognoosida, kus suunas turud liiguvad, kuid tee, olgu see üles või alla, saab olema pikk ja künklik. Teisalt on QE lõppemine juba ammu olnud investoritele teada ning see ei ole mingi uudis. Uudis oleks vaid uue QE tulek, mille üks eeldusi oleks verelaskmine turgudel.
    KOMMENTAARID
    Hea viis panna turud rallima
    ITG Investment Research Steve Blitz:"Mis oleks parem moodus panna kõrgemate intressimääradega silmitsi seisvaid turge rallima, kui olla veelgi optimistlikum majanduse kasvu suhtes. Ning viia tähelepanu tööjõuturu alarakendatavuselt üle ootusele inflatsiooni kasvust, mis peaks hakkama tõusma, kui ka energiahinnad ka tõusevad."
    Muust maailmast eraldunud
    The Economic Outlook Group Bernhard Baumohl:"Meie jaoks paistis silma fakt, et avalduses ei mainitud ­Euroopa nõrkust ega mingeid hiljutisi langustrende maailma­majanduse väljavaate kohta. See ütleb meile, et ­Yellen usub, et USA majandus on, vähemalt praeguseks, eraldunud ülejäänud maailmast ning monetaarpoliitika hakkab baseeruma USA enda tööhõive- ja inflatsioonitrendidel"
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Avatus ja liberaalsus teenib Eesti huve ka Euroopa kaksikpöördes
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Euroopa Liit peab selgitama, kuidas tasakaalustada vabakaubandusest saadavat kasu tugevneva sooviga kestlikuma ja õiglasema arengu järele, kirjutab välisministeeriumi kaubanduspoliitika ja majandusorganisatsioonide büroo lauaülem Karl-Gerhard Lille.
Change'i tulemused viisid osaku langusesse
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Funderbeamis kauplev krüptoraha platvorm Change avalikustas kolmapäeval teise kvartali tulemused, mis olid väga sarnased esimesele kvartalile.
Raadiohommikus: tulemuste sadu ning Hiina hirmud börsil
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Hommikuprogrammis tulevad enda värskeid kvartalitulemusi kommenteerima Tallink Grupi juht Paavo Nõgene ning Arco Vara juht Marko-Ove Niinemäe. Juttu tuleb aga muustki.
Lahkuv juht: Ragn-Sells saab endale ägeda uue juhi
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.
Ragn-Sellsist lahkuv juht Rain Vääna kiidab mantlipärijat Kai Realot ja valmistub talle tööd üle andma, enne kui ise uusi väljakutseid otsima asub.