Põlevkivitööstuse areng kisub kiiva

Riigikontrolli tulemusauditi peakontrolöri Tarmo Olgo sõnul on riik vastu võtmas mitmeid olulisi arengukavasid, mille keskmes on maksustamine, kuid täna ei ole keskkonnatasud oma eesmärke täitnud. „Riik ei tea, kas keskkonnatasud katavad või ei kata tekitatud keskkonnakahjud. Erinevad osapooled on teinud analüüse, aga alati jõutakse selleni, et midagi on metoodikas valesti,“ ütles Olgo. Tema sõnul ei oska riik ega ka riigikontroll pikas perspektiivis öelda, kas sellest sektorist saadakse kasu või kahju.

Arengukava kohaselt pidi kaevandamise efektiivsus suurenema kaevandamiskadude vähendamise tulemusena. Aastatel 2007–2012 suurenes põlevkivikarjäärides kaevandamiskadu. Allmaakaevanduses jäi põlevkivikadu 2007. aastaga võrreldes samale tasemele (s.o 28%).

Riigikontroll kirjutab aruandes, et aastas keskmiselt on põlevkivi kaevandamise kadu kokku ligikaudu 4 miljonit tonni. Kadude vähendamist ei ole nõutud ettevõtjate kaevandamislubades, ka ei ole selleks ette nähtud konkreetseid tegevusi arengukavas. Samuti ei ole arengukavas ette nähtud tegevusi põlevkivi kasutamise (s.t elektri- ja õlitootmise) efektiivsuse suurendamiseks.

Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju on vastupidi arengukavas oodatule vähenemise asemel mitmete näitajate poolest hoopis suurenenud. Näiteks tekkis 2012. aastal põlevkivisektoris võrreldes 2007. aastaga absoluutkogustes rohkem nii põlevkivi koldetuhka (kasv 12%) lendtuhka (8%), poolkoksi (2%) kui ka aherainet (41%)37. Tekkinud suurtele jäätmekogustele ei ole seni leitud edukalt rakendatavaid taaskasutusvõimalusi.

„Kuigi põlevkivi on Eestis kaevandatud ja kasutatud juba aastakümneid, puudub riigil ülevaade põlevkivisektori terviklikest mõjudest (mõju loodusele, tervisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale). Seetõttu ei ole neid mõjusid kajastatud ka põlevkivi arengukavas,“ teatas riigikontroll. „Näiteks on kaevandamine põhjustanud kinnistute ja maa väärtuse vähenemist, hoonete kahjustusi, elanike väljarännet, müra, vibratsiooni, tolmu teket. Märkimata ei saa jätta ka põlevkiviga seonduvaid tervisemõjusid.“

Riigikontroll tõi 2014. aastal valminud põlevkiviauditis välja, et põlevkivi keskkonnatasud ei täida neile seatud eesmärki ning riik ei saa praegu põlevkivi kaevandamisest ega kasutamisest väärilist tulu.

Riigikontrolli hinnangul tuleb põlevkivisektori maksustamisel arvestada nii sektori sees toimuvate muutustega kui ka sellega, et põlevkivitööstuse investeerimisotsuseid mõjutavad ka riigi teised maksud (tööjõumaks, tulumaks, aktsiis). Praegu ei saa riik riiklikult tähtsa maavara kasutamise eest väärilist tasu ning seda pole ka uute arengukavade koostamisel analüüsitud.

"Maksustamine mõjutab ettevõtte investeerimisotsuseid. Arengukavasse võib kõike panna kirja, aga kui maksustamise põhimõtted neid ei toeta või ei piira, siis areng liigub sinna, kuhu ettevõte ise tahaks," ütles Olgo.

Senist arengut jälgides ei ole riigikontrolli teatel tõenäoline, et riik suudab aastaks 2015 koostada senisest parema põlevkivi arengukava. Riigikontrolli hinnangul pole ministeerium enne uute põlevkivi kasutust suunavate arengukavade vastuvõtmist läbi viinud olulisi alusuuringuid ega analüüse, mis tagaks põlevkiviressursi mõistliku kasutamise ja sellest väärilise tulu saamise.

Riigikontroll soovitab olukorra parandamiseks selgitada, millised on põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega kaasnevad terviklikud mõjud (sh tervise-, keskkonna- ja sotsiaalmajanduslikud mõjud) ning energiasõltumatust mõjutavad asjaolud. Ilma neid mõjusid teadmata ei saa hinnata, milline on otstarbekas aastane kaevandamiskogus ning kui suurt negatiivset mõju on ühiskond valmis taluma.

Teiseks soovitab riigikontroll selgitada välja kahjud ja kulud, mida ühiskonnal tuleb kanda seoses põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega. Saadud tulemused võimaldavad hinnata, kas põlevkivi kaevandamiseks ja kasutamiseks seatud keskkonnatasu määrad on põhjendatud ning mil määral tuleks neid muuta.

Kolmas ettepanek on töötada välja uued põlevkivisektori maksustamise põhimõtted ja maksude lähtealused põlevkivi kasutamisest riigitulu (royalty) saamiseks, enne kui uus energiamajanduse arengukava ja uus põlevkivi arengukava vastu võetakse. Seejuures võtta arvesse, et juba 2016. aastal toodetakse praegusega võrreldes oluliselt rohkem põlevkiviõli.