Nafta hind paiskab eelarved segamini

USA naftatootmisbuum, tugev dollar ja Hiina vähenenud nõudlus on peamised põhjused, miks nafta hind on juuni tipust üle 30 protsendi kukkunud. Ameerika ei pea enam nii palju naftat maailmaturult ostma, vaid ammutab tänu uutele tehnoloogiatele musta kulda oma maapõuest. Madalam nafta hind on löönud segamini ka naftat eksportivate riikide eelarveprognoosid ning hakatud on nõudma ka tootmise vähendamist. Seda ei pruugi aga juhtuda.

Nii Põhjamere Brenti kui ka USA toor­nafta hinnad kauplevad alla 80 dollari taset. 13. novembril avalikustas USA energiaministeerium raporti, mille kohaselt kasvas Ühendriikide päevane naftatootmine 9 miljoni barrelini, mis tähendab 29 aasta suurimat mahtu. Sellega astub USA üha tugevamini Saudi Araabia kandadele, kuna Lähis-Ida riik toodab praegu 9,6 miljonit barrelit päevas, olles sellega suurim naftatootja.

USAs on üha usinamalt võetud kasutusele uudset hüdraulilise pragunemise puurimistehnoloogiat, millega on suudetud maapõuest kätte saada miljoneid barreleid naftat ja suur kogus maagaasi. Seetõttu on USA näiteks täielikult loobunud Nigeeria nafta impordist.

Mitu OPECi riiki on oma eelarve koostanud selliselt, et arvestatud on praegusest kõrgema nafta hinnaga. See võib tähendada, et 27. novembril Austrias toimuval OPECi kohtumisel nõutakse naftatootmise vähendamist ja see tõstaks ka hindasid maailmaturul. Naftat täis laetud tankerid on viimastel kuudel oodanud enne sadamatesse sõitmist hindade tõusu ning Saudi Araabia, Kuveit ja Iraan näevad vaeva, et Hiina oleks nõus nende klient olema. Riigid vajavad kõrgemaid hindu, sest näiteks Iraan on oma eelarves arvestanud 135dollarilise naftabarreliga.

Venezuela president Nicolas Maduro ütles hiljuti, et madalate naftahindade tõttu on vaja riikidel korraldada erakorraline kohtumine. Maduro väljaütlemist toetas ka Vene riiklik naftafirma Rosneft, kelle tulud on nafta hinna languse tõttu vähenenud. Venezuelal on 300 miljardit barrelit tõestatud naftavarusid, millega riik on maailmas esikohal. Samas pole Venezuelal OPECis nii suurt mõjuvõimu kui Saudi Araabial, kes pole veel nõustunud tootmise vähendamisega.

Arvestades OPECi-siseseid vastuolusid, ei pruugi nafta hind pärast OPECi kohtumist tõusta, vaid hoopis kukkuda. Samuti ei pruugi praegune hind olla piisav, et OPEC peaks turule sekkuma. Investeerimispank Goldman Sachs ütles 17. novembril avaldatud analüüsis, et Brenti toornafta hind peab langema 60 dollarini, alles siis hakkab OPEC tootmise vähendamist kaaluma. “Arvestades mõne OPECi riigi rahavajadust, on suurt tootmise vähendamist keeruline täide viia,” ütles Bloombergile Goldman Sachsi globaalsete investeeringute juht Jeffrey R. Currie.

Rahvusvaheline Energiaagantuur (IEA) teatas 13. novembril, et viimaste kuude naftahindade dramaatilisele langusele pole veel lõppu näha. Agentuur juhtis tähelepanu sellele, et nõrk nõudlus, tugev dollar ja USA naftatootmise buum tähendavad uut ajastut nafta­turul, kuid see võib hakata mõjutama mõne riigi sotsiaalset stabiilsust.

Venemaa valitsuse endine nõunik Sergei ­Gurijev ütles hiljuti CNBC-le, et kui naftahinnad peaksid jääma praegusele tasemele, on Venemaa silmitsi tõsiste probleemidega, kuna riigi eelarves on arvestatud vähemalt 100dollarilise barrelihinnaga järgmise kolme aasta jooksul. “100dollarilise barreli hinnaga on Venemaa eelarve järgmise kahe või kolme aasta jooksul tasakaalus,” lisas ta.

Kui vaadata aga järgnevate aastate hinnaprognoosi, ei paista sealt 100 dollarit vastu. Seega on Venemaa sattunud sundseisu, kuna riigi rikkus põhineb suuresti nafta ja gaasi ekspordil.

Halvasti on mõjunud ka konflikt Ukrainaga. See on toonud kaasa lääneriikide sanktsioonid, mis on negatiivselt mõjutanud Vene majandust ja nõrgestanud rubla kurssi, mis sel aastal on kukkunud dollari suhtes üle 40 protsendi.

IEA teatel pole Pärsia lahe riikidelt selget konsensust nafta tootmise vähendamiseks loota ning seetõttu prognoosib agentuur järgmiseks kuueks kuuks hindade langust. “Nõudlus ja pakkumine viitavad sellele, et hinnad hoiavad languskurssi,” teatas agentuur. “Meie nõudluse ja pakkumise prognoos näitab, et kui uusi tarnekatkestusi ei tule, võivad hinnad ka järgmise aasta esimeses pooles langeda.”