Droonifotograafia paljastab looduse uue nurga alt

Artikkel

- Vabalt
- 22. november 2014 kell 9:30
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Droonifotograafia paljastab looduse uue nurga alt
Kaupo Kalda.Foto: Eiko Kink, Äripäev
Maapinnal tehtud foto ei suuda ümbritsevat keskkonda näidata nii hästi kui õhust pildistatud droonifoto. Kuna droonid on muutunud odavamaks ja on kättesaadavad ka tavakasutajale, kogub droonifotograafia järjest rohkem tähelepanu.
Meelespea algajale droonifotograafile
Ole valvas. Kontrolli, et kõik akud oleksid laetud, droon kalibreeritud, et lendu tõustes on GPS-lukk peal, ning jälgi drooni nina suunda.
Ole ettevaatlik. Iga viga võib lennumasina rikkuda. Uljus on kerge tekkima ja siis on suur oht, et jääd droonist ilma, loodetavasti kedagi vigastamata.
Hoia eemale inimestest, eriti massidest, antennidest, elektritraatidest jm elektriväljadest, hoonetest ja lennuväljadest.
Jägi ilmaolusid. Ära lenda tugeva tuulega, üleval on tavaliselt tuul mitu korda tugevam ja viib su drooni minema, kui ületab kriitilise piiri. Mere kohal jälgi, et tuul poleks mere poole.
Kasuta kaitsmeid. Propellerikaitsmed kaitsevad nii drooni kui ka inimesi ja objekte.
Jälgi akut. Maandu kohe, kui seade märku annab. Kui oled kaugemal, võiksid alustada naasmist juba varem, eriti kui kodutee on vastutuult. Tühja akuga droonil on vähem jõudu.
Alusta lähedalt. Ära roni kohe kaugele ja kõrgele, harjuta pigem 30–50 m kaugusel ja kõrgusel. Ära mine kunagi üle 150 m, see on lennuameti eriloata keelatud, lisaks ohustad elusid, sest sealt alates võivad lennata lennukid ja helikopterid.
Ühel sombusel novembrikuu pärastlõunal ütleb digiagentuuri OKIA omanik ja loovjuht Kaupo Kalda kontori suures tugitoolis istet võttes, et pole täna jõudnud aknast pildiilma uurida. Küll aga selgub spetsiaalset äppi uurides, et päikeseloojanguni on aega vähe, ehk on viimane võimalus enne loojangut pilti teha.
Fotopisik on Kaldal olnud kaua. Viimased kümme aastat on ta digiagentuuri vedamisest vabad hetked pühendanud loodusfotograafiale. Sel aastal lisandus fotovarustuse hulka lendav ja pildistav droon, millega Kalda vaatab loodust uue nurga alt. Kõige enam meeldib Kaldale panoraampildi formaat, mis tekitab tema sõnul “Alice imedemaal” efekti. Tehtud tööde hulgas on nii Tallinna vanalinna kui ka näiteks Põhja-Eesti pankranniku vaateid. Eriliseks teeb pildid eelkõige vaade, mida ei püüa ühelgi teisel viisil – droon on piisavalt väike ja kompaktne, et sellega Tallinna vanalinna tornide vahel või piki pankranniku külge manööverdada.
Publikule pildid meeldivad. Seda võib öelda nii tema Facebooki fotolehe ligi 6000 jälgija kui ka pildipanoraamide tellijate arvukuse põhjal. Tellijaid on üha rohkem, ulatudes riigisektorist eraklientideni. “Teen ju elu ilusamaks ja selle üle on mul väga hea meel,” kommenteeris Kalda oma tööde populaarsust.
Droon kogub järjest enam tähelepanu. Nii drooni lennutamiseks kui ka korraliku pildi tegemiseks on esmalt tarvis jälgida ilma. Hea valgus – nii hommikune kui ka õhtune madal päike – ja võimalikult tuulevaikne ilm on droonilennutamise juures kõige olulisemad tegurid.
Droon on väike lendav masin, mille lubatud lennukõrgus on kuni 150 meetrit. See suudab tegelikult lennata kõrgemalegi, kuid asub siis lennukite ja kopterite tsoonis, mis ei ole ohutu. Seetõttu peab drooni lennutamisest olema teadlik ka lennuamet. Ameti luba on tarvis kontrollalades, milleks on lennuväljade lähialad: Tallinn ja Tartu, lisaks Ämari, Kärdla, Kuressaare ja Pärnu piirkonnad. Mujal Eestis pole luba vaja, seal kehtib 150 meetri kõrguse piirang.
Luba on vaja eelkõige seetõttu, et vältida õnnetusi ning kokkupõrkeohtu teiste lennumasinate – helikopterite ja lennukitega. Kui drooni lennutamiseks on olemas lennuameti luba, juhatatakse lennuliiklus droonist mööda.
“Ootamatult ideaalsete tingimuste korral spontaanselt drooni lennutama minna ei saa, sest nii rikub pildistaja seadust,” ütles Kalda. “Seega luba taotledes pean teadma täpset kohta ja aega, mis fotograafile on katastroof,” märkis ta.
Droonifotoga alustajaid on erinevaid – keda huvitab droon lendamise pärast ja keda fotograafia pärast. On neid, kes tüdinevad kiiresti. Kalda peab oluliseks eelkõige pildistamise ning maastikufoto huvi. “Droon on märksa pretensioonikam vahend kui peegelkaamera,” märkis ta. Fotokaameraga on võimalik pildistada palju ja erinevates kohtades, seda saab võtta kaasa sugulase sünnipäevale ja suvisele väljasõidule, ent drooni mitte. Varasem pildistamiskogemus tuleb algajale droonifotograafile kasuks, ent huvi korral on võimalik kõik põhitõed endale selgeks teha.
“Olen nürimeelne tüüp, kes võib kuude kaupa huvitavat teemat uurida. Kui õpin drooni tundma, uurin põhjalikult, mida teha paremini, ja saan asja kähku selgeks,” kirjeldas Kalda. Õpihimu peab olema tulevase droonifotograafi üks tugevatest külgedest. Samuti on oluline võtta vastutus. Kalda sõnul on lennates iga kord hirm ja adrenaliin võrdselt suured, sest alati on võimalus, et droon kukub alla ning vigastab kedagi või midagi.
Hobi rahastab ennast ise. Kui teha midagi, mis endale väga meeldib, selgub, et see hakkab meeldima ka teistele. Kalda on teinud tellimustöid mitmele logistika-, kinnisvara- ja tööstusettevõttele, kellel on soov näidata oma tegevuse mastaapi ja keskkonda. “Maapinnalt tehtud foto ei näita soode ja rabade keskel asuva turismitalu keskkonda nii hästi, kui seda teeb õhust pildistatud droonifoto,” näitlikustas Kalda. Kõrgemalt vaadates on paremini näha, kus turismitalu asub ning milliseid võimalusi puhkajatele pakub. “Nii saab õige tunde ühe pildiga ära näidata.”
Tellimustööde ettepanekuid saab Kalda tihti, kuid mitte kõik ettepanekud ei lähe töösse, sest see ei ole eesmärk. Küll aga on Kaldal hea meel, kui hobi ennast ise rahastab ning võimaldab unistada järgmisest droonikaamerast.
Kaldal seisab ees esimene drooniga pildistamise talv, mis pakub uusi vastupidavusväljakutseid miinuskraadidega pildistamisel nii fotograafile kui ka tehnikale.

Parim pilt ei pruugi tulla kõrgelt lennult
Droon kui väike lennumasin võib tekitada palju ohtlikke olukordi, mida iga droonihuviline peaks oskama ära hoida.
Droon võib alla kukkuda – elektroonikaga on juba kord nii, et rike ei pruugi alati tulles hüüda ning võib juhtuda ükskõik kus, ka rahvarohkes kohas.
Seega on mõistlikum drooni mitte lennutada rahvarohketes kohtades ja suurüritustel, kus on rahvast ja teisi droonilennutajaid palju.
Kalda toob näiteks möödunud suvel toimunud laulupeo, kus rahva peade kohal lendas palju droone. Ta peab asjakohaseks, et turvameeskond käskis lennutajatel droonid alla tuua. Ka Kalda ise pidi drooni ära panema, kuigi lennutas rahvamassist veidi eemal.
Lennutaja vastutab. Kalda usub, et järgmisel kevadel ja suvel tiirutab pildistavaid ja filmivaid lennumasinaid vabaõhuüritustel juba tunduvalt rohkem, mistõttu lasub esmane vastutus ohutuse eest eelkõige droonilennutajal endal.
“Kui droon alla kukub ja inimene viga saab, olen lennutajana ise süüdi. Pean olema ohutu kaasinimeste varale ja tervisele!” on Kalda konkreetne.
Möödunud suvel juhtus Kaldal endalgi drooniga pildistades väike õnnetus. Ta oli ühel võrdlemisi tuulisel suvepäeval parajasti Hiiumaal, hea sõbra palvel tema lapsepõlvekodu pildistamas, kui droon kaotas tugeva tuule ja tühjeneva aku tagajärjel juhitavuse ning kadus puudesalu taha.
Drooni kadumisel peaks aitama kojunaasmise funktsioon, mis rakendub, kui piloodi ja drooni vahel kaob raadioside: droon naaseb sinna, kust ta õhku lennutati. Ent droon oli liiga kaugel ja aku liiga tühi, et masin jaksanuks tagasi lennata.
Drooni leidmiseks käivitus Kalda sõnul suur jaht, kus paluti abi nii Facebookis kui ka Hiiumaa kohaliku foorumigrupi kaudu.
Kaks tähtsat õppetundi. Kalda leidis kadunud drooni üles, mistõttu päädis õnnetus õnneliku lõpu ja korraliku õppetunniga nii tuule kui ka drooni hingeelu nüanssidest.
Jagamist väärt õppetunde oli Kalda õnnetuse juures mitu. Esmalt tasub tähele panna tugevat tuult, mille korral on ohtlik lennata. Erinevatel kõrgustel võib tuule kiirus olla isesugune – drooni kadumise päeval võis 150 meetri kõrgusel olla iiliti kuni 30 m/s, ent droon on juhitav tuule kiirusel kuni 15 m/s.
Teine õppetund on drooni aku kohta – kui aku on liiga tühi, ei jätku lennumasinal jõudu, et tugevas vastutuules stardipaika tagasi lennata.
Kõrgustesse ei pea pürgima. Kogemus on Kaldale näidanud, et parima pildi saab pigem madalalt – 50–100 meetri – kõrguselt. “Droon on nagu väga pikk ja mobiilne statiiv,” iseloomustas Kalda.
Maksimaalkõrguselt ehk 150 meetrilt pildistades saab küll kätte efektse adrenaliiniannuse ja lennuelamuse, kuid pildile see palju juurde ei anna.
Algaja droonipildistaja esmane vaimustus ja emotsioon võib olla eriti suur, mistõttu tahetakse väga kõrgele lennata. Tegelikult pole maksimaalkõrgus pildi seisukohast kõige olulisem.
Kommentaar
Inimene on alati lennata unistanud
Lauri Leivo, Alfa GPS OÜ
Huvi aerofotograafia vastu Eestis üha kasvab. Osaliselt on see tingitud sellest, et tehnika areneb järjest kiiremini ning droonid on muutunud kättesaadavaks ka tavakasutajale. Algajale sobiv droon DJI Phantom lubab igati kvaliteetse pildi teha. Varem olid droonid kas väga kallid ja professionaalsel tasemel pildistamiseks mõeldud masinad või siis lihtsad ja seetõttu nõrgema pildikvaliteediga. Terav kvaliteedivahe on nüüdseks ühtlustumas. Kui vaadata droonide arvu, mis meie ettevõtte kaudu on kasutajateni jõudnud, siis kasutajate hulk on viimase aasta jooksul kasvanud.
Õhus pildistamine annab fotograafiale täiesti uue, põneva ja tavapäratu nurga. Me ei ole harjunud maastikku või linna õhust sellisel viisil vaatama. Vaatenurk on huvitav nii pildistajale kui ka publikule ning annab fotograafile pildistamiseks oluliselt teise mõõtme, mistõttu huvi aina kasvab.
Põhjus, miks droonifoto sedavõrd palju tähelepanu saab, võib peituda inimese igiammuses soovis lendu tõusta ja lennata, mida droon nüüd oma kompaktsel moel täide viib.
Autor: Piia Kauts, kaasautor
Hetkel kuum