• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: paranormaalne üllatus pargis

    investor ToomasFoto: Anti Veermaa

    Hilisõhtul pargis koeraga jalutades ehmatasin ennast kaameks, kuuldes ühtäkki mõistatuslikku põrinat ja märgates eikusagilt välja ilmunud ning minu suunas suurel kiirusel lähenevat kurjakuulutavat sinakat valgust, pihib Äripäeva loodud investor Toomas.

    Valgus vihises kõrge kaarega üle minu pea, surises seejärel taamale puude latvade kohale, tardus siis paigale ja jäi ühe koha peale üles alla pendeldama. Kuna üleloomulikesse vägedesse ma ei usu ja UFO kohta paistis käelabasuurune lendav objekt pisut väiksevõitu, tunnistan ausalt: minu esimene mõte oli, et olen sattunud varjatud kaameratega teleshowsse, kus kiuslikud produtsendid vana inimese üle nalja visata püüavad.
    Minu eelaimdust kinnitas seegi, et kohe pärast esimesest jahmatusest ülesaamist, märkasin lähedal asuva põõsa varjus statiivile seatud telekaamerat meenutava seadeldise ümber askeldavat kampa noorsande. Asja lähemalt uurides selgus, et oma 15 sekundit kuulsust tuleb mul veel oodata, sest noortel oli käsil ilma igasuguse tagamõtteta mehitamata õhusõiduki ehk drooni lennutamine.
    Sõjatööstusest tarbijaturule
    Olen sõjatööstuse aktsiatel juba pikemat aega pilku peal hoidnud ning seega ei tule mulle ka droonide suur potentsiaal ja massitootmisse jõudmine üllatusena. Küll ei osanud ma oodata, et tarbijaturg on jõudnud nii kaugele, et drooni otsa võib komistada juba ka mis tahes Eesti metsatukas.
    Kas aeg droonidesse investeerimiseks on küps või on suur tõus juba maha magatud? Tuleb välja, et nii üht kui teist. Kaitsetööstuses on droonide kasutamine juba mõnda aega hiigeläri, kus tegutsevad teiste seas sellised hiiglased nagu Boeing ja Lockheed Martin, ent tarbijaturult on endiselt üles noppimata miljardid dollarid. BI Intelligence’i prognoosib, et kommertsdroonid moodustavad järgmisel kümnendil droonidele kulutatavast ligemale 100 miljardist dollarist 12%.
    Droonid koputavad uksele
    Kui mõelda, milleks kõigeks juba praegu droone kasutada saab, pole need ennustused kindlasti mitte laest võetud. Amazoni juht Jeff Bezos unistab mehitamata lennumasinate rakendamisest droonkulleritena, mis tõhustaks oluliselt pakivedu. Lisaks transpordisektorile on kommertseesmärgil droonidest juba praegu huvitatud turva-, metsa- ja filmitööstused ja sisuliselt seab piirid vaid kujutlusvõime.
    Samas on endiselt üleilmselt palju segadust regulatsioonidega. Vaevalt paneb keegi pahaks kui asjaarmastaja koduaias või metsatihnikus hobikorras drooni lennutab, ent mis hakkab saama siis kui tuhanded lennumasinad kratikombel linnatänavail ukselt uksele pakikesi või pizzasid kohale toimetavad?
    USA tsiviillennundust reguleeriv lennuamet FAA on lubanud käesoleva aasta jooksul kommertsdroonide regulatsioonid paika panna ja see võiks anda hea pildi selle kohta, milliseid arenguid võiks tulevikus kogu sektorilt oodata. Praegu tunduvad mulle aga suurimate droonitootjate hinnatasemed liiga kõrged ning ebamäärasust seadusandluse ümber on endiselt liiga palju.
    Turg on minust siiski oluliselt optimistlikum. Piisab kui vaadata ühe kaitsetööstuses kasutavate väikedroonide turuliidri ja suunanäitaja Aerovironmenti aktsiat, millel nähakse suurt potentsiaali ka kommertsdroonide vallas. Ettevõtte P/E suhtarv ehk hind ühe aktsia kohta on 157,14 ning on tulemusi vaadates praegu äärmiselt ülehinnatud. Samal ajal ei ole tohutu nõudluspotentsiaal veel kaugeltki realiseerunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Märkisin uusi LHV aktsiaid, enne kui on hilja
Vaatasin kalendrisse ja avastasin, et uusi LHV aktsiaid saab märkida veel ainult mõne päeva. 29. septembril kella 16.00ks peavad märkimiskorraldused sees olema ja kes hiljaks jääb, on ilma. Ilma nii uutest aktsiatest kui müümata jäänud märkimisõigustest.
Vaatasin kalendrisse ja avastasin, et uusi LHV aktsiaid saab märkida veel ainult mõne päeva. 29. septembril kella 16.00ks peavad märkimiskorraldused sees olema ja kes hiljaks jääb, on ilma. Ilma nii uutest aktsiatest kui müümata jäänud märkimisõigustest.
Ärikinnisvarasektorisse sisenenud Everaus Kinnisvara avas Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Seni põhiliselt elamukinnisvara arendamisega tegelenud Everaus Kinnisvara siseneb jõudsalt ärikinnisvarasektorisse ja avas Tallinna külje all Peetris Eesti suurima kontaktivaba minilaokompleksi.
Rahandusminister: eelarve tulud on 13 ja kulud kuni 13,6 miljardit
Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannuse sõnul on tuleva aasta riigieelarve tulude maht pisut üle 13 miljardi euro ning kulude maht jääb vahemikku 13,5–13,6 miljardit.
Rahandusminister Keit-Pentus Rosimannuse sõnul on tuleva aasta riigieelarve tulude maht pisut üle 13 miljardi euro ning kulude maht jääb vahemikku 13,5–13,6 miljardit.