Skeemitaja Voor: võltsitud ei ole ühtegi tšekki

Äripäev kirjutas üleeile Ivo Voori äriskeemist ja arvevabrikust, mille abil õnnestus tal saada PRIA-lt kätte 50 000 eurot toetusraha. Süüdistuse järgi näitas Voor PRIA-le investeeringuobjekti ehk küttesüsteemide soetusmaksumust tegelikust hinnast kõrgemana ning vältis sellega omafinantseeringu tasumist. Selleks lõi Voor oma firmade võltsarvete alusel näilise tehingute ahela. Firmade eesotsa pani Voor tankistideks oma elukaaslase ja kaasvõitleja üliõpilaskorporatsioonist Sakala, mille vilistlane on ka Voor.

Kuna Voori pole veel süüdi mõistetud pole ka Sakala arutanud, kuidas käituda oma samasse korporatsiooni kuuluva sõbra skeemi mässinud Vooriga. Sakala vilistlaskogu esimehe Mihkel Stammi sõnul ei saa nad edastada veel etteruttavaid seisukohti. „Kahju, et meie organisatsiooni liige on sellise asjaga seotud. Asja arutamiseks ootame ära lõpliku kohtulahendi, et kõigil liikmeil oleks võimalus sisuga täpselt tutvuda,“ sõnas Stamm.

Pärast teisipäevase loo ilmumist võttis Äripäevaga ühendust Ivo Voor, kelle esialgsed vastused ei jõudnud kahjuks e-kirja teel kohale.

Jah, kindlasti. Maakohtu otsus oli üllatav, kuna kahju pole keegi saanud ja toetustaotluse tingimusi täideti punktipealt.

Ei saa seda põhjalikult kommenteerida enne, kui olen tutvunud otsuse motiividega. Küll võin öelda nii palju, et toetust antakse vastavalt seadmete eest tavaliselt tasutavale hinnale ehk Eesti Vabariigis kehtivale turuhinnale, mitte seadme algse soetusmaksumuse alusel. Menetluses seadme turuhinda, vaatamata minu taotlusele, välja ei selgitatud ja ekspertiisi seadmete turuhinna kindlakstegemiseks läbi ei viidud. Maakohtu otsus tuleb motiveeritud kujul alles 9. detsembril ja apellatsiooni esitamise tähtaeg on 25. detsember.

Toetust makstakse ettevõtjatele vastavalt määrusele, mis ütleb: „Välja valitud investeeringuobjekti hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge, võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse ja investeeringuobjekti eest tasutava hinnaga.“

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige väide, et tegemist on kunstlikult suurendatud hinnaga. Ettevõtja võib küsida seadmele toetust vastavalt selle keskmisele hinnale, mida ma Eesti turul kujunenud keskmiste hindade alusel ka tegin. Süüdistuses on segamini aetud seadme algmaksumus ja selle turuhind.

Äriühingu tegevuse eesmärk seadusest tulenevalt on kasumi teenimine. Nüüd süüdistab riik mind ja mu firmasid selles, et ma tegutsen vastavalt seadusele. Tavalise hinnaga seadmele toetuse küsimine teatavasti hetkel veel keelatud ei ole. Sellest tulenevalt saan ma süüdistusest küll intellektuaalselt aru, aga ma ei nõustu selles esitatud seisukohtade ja järeldustega.  

PRIA tegevuse eesmärk ja mõte ongi maksta toetust majandustegevuse arendamise eest maapiirkonnas. See eesmärk on täidetud ja kõik töötas kuni kriminaalmenetluseni. Kuidas ma saan kahju tekitada olukorras, kus toetus on seaduslikult välja makstud ja toetust on sihipäraselt ning vastavalt selle eesmärgile kasutatud? Kas ettevõtjat ja äriühingut on ikka normaalne süüdistada isikliku rahakoti täitmise eesmärgis?

Esimene kord.

Toetuse abil ostetud küttesüsteemid on hetkel arestitud.

Kolm küttesüsteemi on soetatud.

Investeerida oma ettevõtete arendamisse, seadmetesse, tegevuse laiendamisse.  

Mida peate silmas arvete tootmise all? Ma ei ole kunagi omanud arvevabrikut ja ei kavatse seda ka tulevikus omandada. Ühtegi võltsitud või ebaõige sisuga arvet mina koostanud ei ole. Kui kaupa odavalt osta ja kallimalt edasi müüa enam ei tohi, eks siis ettevõtjad peavad sellisest ametnike käitumisest tegema omad järeldused.  

Võltsitud ei ole ühtegi tšekki ja väide, et keegi nimetatud isikutest on dokumente võltsinud, on laim. Kõik arved kajastasid õigeid andmeid.