Maksupettur pääses puhtalt

Äripäev on kirjutanud viimase paari aasta jooksul mitu korda Tartu petturi Ivo Voori rajatud arvevabrikutest, lähikondsete abiga loodud tankistide võrgustikust ja skeemidest, millega ta pettis 2012. aastal võltsitud tšekkide abil PRIA-lt välja 50 000 eurot näiliselt kalli küttesüsteemi ostmiseks.

Voor sai PRIA-lt 50 000 eurot kätte, kuid tellis kallina näidatud katlaid Türgist kaks tükki hoopis poole odavamalt. Välja petetud rahale lisaks oleks pidanud Voor tasuma katelde eest ka omafinantseeringut, kuid tegelikkuses ta ei plaaninudki ise panustada, vaid üritas välja petta hoopis rohkem raha omale kõrvale panemiseks.

Ühes PRIA petmisega, mille eest Voor kriminaalkorras juba süüdi mõistetud, üritas ta teha ka käibemaksupettust, kuid jäi sellega maksuhaldurile kolinal vahele.

Voor: maksuamet jäi karistamisega hiljaks

Pettusekatsete eest määras maksuamet Voorile ja tema ettevõtetele kokku üle 5000 euro trahve. Voor aga läks maksuameti vastu kohtusse, väites, et maksuamet jäi karistuse määramisega hiljaks.

Nimelt peab maksualase väärteo eest olema karistusotsus tehtud ja jõustunud kolme aasta jooksul, kuid maksuamet jäi paar päeva hiljaks ja ületas aja, milleni selle eest karistust üldse määrata saab, rääkis Voori kaitsja Martin Traat Äripäevale jaanuari lõpus Harju maakohtus toimunud istungi järel.

„Seaduse järgi oleks pidanud olema Voor hiljemalt 2015. aasta 1. jaanuariks jõustunud otsusega maksuasjas ära karistatud ning alates eelmise aasta 1. jaanuarist võib teda karistada nelja aasta jooksul alates väärteo toime panemisest. Kui aga pole jõustunud otsust, siis menetlus lõpetatakse,“ ütles Traat.

Harju maakohus tühistaski oma 11. veebruari otsusega Voori ja tema ettevõtete Setu Põllud OÜ ja Uudismaa OÜ kohta tehtud maksuameti karistusotsuse, kuna amet oli aegumistähtaja ületanud. Tagatipuks mõistis kohus riigilt Voori kasuks välja veel 250 eurot. Maksuamet kaebas otsuse edasi, samale järeldusele jõudis ka ringkonnakohus.

Riigikohus: maakohus tegi pooliku analüüsi

Riigikohtu seisukoht on, et Harju maakohtule esitatud kaebuses tugines Voori kaitsja üksnes väärteo aegumisele, vaidlustamata maksuameti otsust muus osas. Lahendis seisab, et riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. Väärteoasja arutamine täies ulatuses tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata veel hulgale küsimustele ja kajastada kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

Riigikohus toonitas oma otsuses, et ei saa asuda maakohtu asemel esimest korda lahendama kõiki mainitud aspekte. Üldjuhul tuleb väärteoasi sellises olukorras saata uueks arutamiseks maakohtule. Uuesti Voori juhtumit maakohtule tagasi saata aga ei saa, sest see rikuks juba Voori õigust menetlusele mõistliku aja jooksul.

„Tuleb arvestada, et menetletavad teod on seotud PRIA-lt toetuste petmisega, mille eest Voor ja Setu Põllud OÜ juba kriminaalasjas süüdi tunnistati. Kolleegiumi hinnangul pikeneks käesoleva menetluse kestus väärteomenetluse jätkamise korral sedavõrd, et avalik menetlushuvi ei kaaluks eelneva taustal menetlusaluste isikute õiguste rikkumist enam üles,“ seisis otsuses.

Peenhäälestamine: kas trahvi tohib teha 2015. või 2018. aastani?

Peale sellele, et maakohus ei uurinud korralikult kõiki tõendeid ega arutanud Voori tegusid täies ulatuses, ei nõustunud riigikohus ka maakohtu seisukohaga, et Voori tegude eest oleks tulnud karistus ära määrata enne 2015. aasta algust.

Karistusseadustik näeb ette, et maksualane väärtegu on aegunud, kui toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kolm aastat. Kui aga samal ajal väärteomenetlusega algatatakse kellegi kohta ka kriminaalmenetlus, külmutatakse väärteomenetluse aegumine kuni kriminaalmenetluse lõpuni.

Kõigepealt algatati Voori kohta 2012. aastal kriminaalmenetlus toetuste välja petmise selgitamiseks, see lõppes 17. juunil 2015. Nädal hiljem algas väärteomenetlus maksupettuse katse osas. Seega jäi maakohus eriarvamusele maksuameti tõlgendusest, et Voori ja tema firmade väärteod aeguvad alles 2018. aastal. Maksuamet leidis, et süüteo aegumise peatumine tähendab, et kriminaalmenetluse toimetamise aega ei võeta arvesse väärteo aegumise tähtaja arvutamisel.

Kriminaalmenetluse lõppemisega hakkas ka Voori pettusekatse menetlemise aeg edasi tiksuma, enam polnud kolmeaastase kehtivusega menetlusaeg külmutatud. Selleks ajaks oli Setu Põllud OÜ 2012. aasta augusti käibedeklaratsiooni esitamisest möödunud 2 aastat 8 kuud 23 päeva, septembri deklaratsiooni esitamisest aga 2 aastat 7 kuud 26 päeva ehk mõlemal juhul vähem kui kolm aastat. Järelikult uuenes 17. juunil 2015 mõlema väärteo aegumistähtaeg. Periood 11. detsembrist 2012 kuni 17. juunini 2015 (2 aastat 6 kuud 6 päeva) tuleb karistusseadustiku alusel mõlema väidetava väärteo aegumise kolmeaastasest tähtajast välja jätta, mis tähendab, et Voori väärteod aeguvad nende toimepanemise ajal kehtinud õiguse kohaselt siis, kui tegude toimepanemisest on möödunud 5 aastat 6 kuud ja 6 päeva.

Setu Põllud OÜ 2012. aasta augusti deklaratsioonis valeandmete esitamine, mis toimus 25. septembril 2012, aegub seega väärteona 31. märtsil 2018. Väidetav valeandmete esitamine Setu Põllud OÜ 2012. a septembrikuu käibedeklaratsioonis, mis toimus 22. oktoobril 2012, aegub aga väärteona 28. aprillil 2018. Seega ei ole menetletavad väärteod nende toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi aegunud.

Kuna aga vahepeal sai ümber mõistlik aeg kogu juhtumi menetlemiseks, tuleb võtta riigikohtu arutluskäik lihtsalt teadmiseks, sest tänu hoopis teise tähtaja aegumisele pääses Voor siiski maksuameti määratud karistusest.