Rosimannuse malekäigud

On mitmeid märke sellest, et perekond Rosimannuse mõjuvõim on erakonnas kasvanud. Avalikult kaheldakse erakonna liikmete, eeskätt peaminister Taavi Rõivase sõltumatuses. Kardetakse lausa, et Rosimannused teevad Reformierakonnast „perepartei“.  

Sündmusterohke aasta algas valitsuskriisiga. Eurovolinik Siim Kallas saatis veebruaris erakonnakaaslastele kirja, milles teatas, et on valmis Andrus Ansipi asemel peaministriks asuma.

Peaministrikandidaat Kallas maandus pahaaimamatult Brüsselist koalitsioonikõneluste laua taha. Tema vasakul käel istus Rosimannus, keda peetakse Reformierakonna "omanikuks". Kallase paremal käel oli endine erakonna peasekretär Kristen Michal.

Aga Kallas tahtis luua oma meeskonda. Väidetavalt seisis ta vastu, et Jürgen Ligi jätkaks rahandusministrina, sest tema suuvärk tõmbas pidevalt jama kaela. Samuti polnud ta erilises vaimustuses Urmas Paeti jätkamisest.

Ent saatuslikuks sai Kallasele, et ta ei tahtnud enda valitsuses näha Keit Pentus-Rosimannust. "Eks ta (Kallas) teadis isegi, millega tegu," väitis üks Reformierakonna liige. Ta täpsustab, et endine keskkonnaminister on Rosimannuse abikaasa, mistõttu on tema sõltumatus kaheldav.

Räägitakse, et perekond Kallase ja Rosimannuse läbisaamine on viimastel aastatel märgatavalt jahenenud. Äripäevale väitis ka üks teine endine kõrge riigiametnik, et muidu diplomaatilist joont järgiv Kallas oli jäigalt mõista andnud: "Need siia parteisse ei kõlba!"

Õige pea sattus Kallas meediarünnakusse. Eesti Päevaleht avalikustas dokumendid aastast 1994. Need tõendasid, et endine Eesti Panga president Kallas andis saja miljoni dollari eest pangagarantii.

Ühest küljest loogiline, ent samas ootamatu on väide, et Rosimannus algatas Kallase-vastase meediasõja. Vähemalt nii on rääkinud Äripäevale mitu allikat. Seni on selle skandaali tekkimist seostatud Rosimannuse endise äripartneri Eerik-Niiles Krossiga. 

Igatahes tabati Kallase nõrgimasse kohta: tema varasematest tegevustest üles kerkivad skandaalid ning avalikkusele vastuse andmine. Aasta varem panid Kallase lifti põgenema ajakirjaniku küsimused, mis puudutasid R-Hooldust ja Reformierakonna rahastamist 1999. aastal.

"Nad tahtsid Siim Kallasest tankisti teha - teda peaministriks panna, aga samas poleks tal peaministri võimu olnud. Talle oleks hakatud ette ütlema, mida ta teeb või mida tegemata peab jätma. Kui Kallas poleks nii teinud, siis oleks jälle välja toodud igasuguseid skandaale, mida tal on küllalt, ja hakatud nendega manipuleerima," rääkis üks IRLi kuuluv riigikogu liige.

Alguses oli Reformierakonna europarlamendi valimiste esinumber Kaja Kallas, aga pärast Siim Kallase Brüsselisse pagemist vahetati ta endise peaministri Andrus Ansipi vastu välja. "Selles oli suur roll Rain Rosimannusel," väidab üks Reformierakonna nõunik.

Tema sõnul mõjus Ansipi võit šokina. "Paljud arvasid, et see pole võimalik. See ei ole lihtne, selliste otsuste tegemiseks on vaja võimeid. Ta on võrreldes teistega paremini aru saanud, mis on valijate ootus. Eestis pole palju selliseid inimesi, kes nendest asjadest aru saavad. Rain konkureerib selles Edgar Savisaarega, aga tal on palju paremad tulemused," lisab ta.

Aasta selgroog murdus Rosimannuse kahjuks: Harju maakohus määras Autorollo tsiviilmenetluses asjaosalistelt Rosimannuselt, Siim Roodelt ja tema osalusega firmadelt solidaarselt välja 135 568 eurot.

Rosimannus väitis, et tegu on ilmse ülekohtuga, mistõttu kaebas otsuse edasi. Ainuke õiglane otsus asi oli tema hinnangul, et hagi jäeti rahuldamata abikaasa Pentus-Rosimannuse suhtes. 

"Kui ta näpuotsagagi midagi puudutab, jääb sellest jälg järele. Tema käekiri paistab igalt poolt välja. Kuidas on siis võimalik, et ta oma perekonna rahaasjadest midagi ei tea?" küsib üks pikaaegne Reformierakonna liige.

"Mis iganes teine ettevõtja oleks sellist asja teinud, istuks ta kinni, aga temaga ei ole midagi juhtunud. Tema naine on ministripositsiooni vahetanud sellel ajal veel," hindas olukorda üks ettevõtjast riigikogu liige.

Sügisel saigi tänu Paeti europarlamenti suundumisele Pentus-Rosimannus välisministri koha endale. Imestus oli suur, sest endine keskkonnaminister polnud selles ametis just kõige tugevam ning pealegi pole ta varem välispoliitika vastu huvi üles näidanud.

Eesti Päevaleht on väitnud, et Pentuse saamine välisministriks polnud kaugeltki juhuslik: "Tagantjärele Pentuse tööd keskkonnaministeeriumis vaadates võiks koguni öelda, et ta tegeles aastaid Islandi väljakule kolimiseks ettevalmistuste tegemisega. Ja seda alates oma esimestest ministripäevadest, kuhu ta tõusis pärast viimaseid riigikogu valimisi 2011. aasta aprillis."

Tõenäoliselt on Rosimannus taandunud poliitilistest ametikohtadest, et saavutada erakonnas suurem mõjuvõim: ta pole konkurendiks enda abikaasale ega teistele parteikaaslastele, seetõttu on suurem usaldus, vähem konflikte ja vabadus oma ideede elluviimiseks.

Rosimannuse jaoks muudab asja soodsamaks ehk seegi, et vanad tegijad eesotsas Kallase ja Ansipiga on Reformierakonna eesliinilt taandunud. Kevadistel valimistel ei kandideeri enam endine kultuuriminister Rein Lang, endine keskkonnaminister Jaanus Tamkivi loobus poliitikast äri kasuks. Hiljuti pani rahandusministri ameti maha Jürgen Ligi. Üksnes viimase puhul arvatakse, et ta on vaid korraks tagavarapingile pandud.

Lisaks kõigele on vanad olijad suisa vihaseks aetud. Ansip pragab Rõivasega. Kallas omakorda süüdistab erakonda, kus võim on koondunud väga väikese grupi inimeste kätte ja asju ei aeta kaugeltki enam demokraatlikult. Iseseisvat elu hakanud elama sõnapaar "Taavi Rosimannus".

Arvatakse, et pikaaegsete liikmete erakonna musta raha teemad on seaduse järgi aegunud ning seetõttu pole nad enam manipuleeritavad. Seevastu on noored ustavamad. Erakonna tagatoa on vallutanud noorem põlvkond, kuhu lisaks Rosimannusele kuuluvad veel Michal, Rõivas ja erakonna peasekretär Martin Kukk.

Kõik peale Martin Kuke olid seotud rohkem või vähem ka aastal 2012 lahvatanud Reformierakonna rahastamisskandaaliga. Praegune peaminister käis keskkriminaalpolitseis rahastamisskandaali pärast vestlusel, kuid ütles, et tema käest küsiti vaid kogemuse kohta varjatud rahastamise ning annetuste suhtes. Ta ei teadnud enda sõnul sellest midagi. Rõivas annetas alates 2005. aastast 2012. aasta keskpaigani koduerakonnale 125 000 krooni ehk ligi 8000 eurot.

Rahastamisskandaali võtmeisik ja reformierakonna endine peasekretär Kristen Michal on oravapartei volikogu ja riigikogu fraktsiooni esimees. Musta rahastamist eitas temagi.

Kuid Rosimannus näeb kurja vaeva ka sellega, et kevadel toimuvatel riigikogu valimistel oleks Reformierakonna nimekirjas uued säravad tähed. Nii liitus erakonnaga Tallinnas edukalt Savisaare vastu kampaaniat teinud Eerik-Niiles Kross. Enne Krossi erakonnavahetusest teatamist laekus Postimehe toimetusse lugeja foto Rosimannusest ja Krossist, kes ajavad teineteise poole nõjatudes juttu hämaras kohvikus Frank. Krossiga koos hüppas Reformierakonda üle IRLi Tallinna linnavolikogu fraktsiooni esimees Yoko Alender.

Ehkki Krossi liitumine tekitas erakonnas paksu verd, ei paista liikmed päeva lõpuks erimeelsustest ja välisest kriitikast hoolivat. Pigem heidavad nad nalja selle üle, kuidas ajakirjandus Rosimannuse mõjuvõimu üle müstifitseerib. Kui Euroopa meistrivõistluste korvpalli alagrupi loosimine läks hästi, tehti sellest nali, et Rosimannusel õnnestus asjad hästi korraldada - Eesti sai hea loosi.

Reformierakonna toetus on tõusnud viimase kahe aasta kõrgemaile tasemele - 32 protsendini. Aasta alguses oli see kõigest 21 protsenti. Kuni reiting tõuseb, pole erakonna liikmetel kiusatust Rosimannuse vastu mässata ega tema "nägemust" kahtluse alla seada.

Reformierakondlased peavad edu põhjuseks teiste erakondade saamatust ja takerdumist üksikisikute halvustamisesse. "Taavi Rõivas ja Eerik-Niiles Kross on saanud ebaproportsionaalselt palju reklaami. Ma ei oska öelda, kas Rosimannus on nii kaval, et kõik selle välja mõtles. Kas ise seades seda lõksu või langedes sellesse lõksu, siis fakt on see, et IRL on sinna läinud. Ja mitte ainult IRL. Professionaale paneb selline ebakompetentsus ahastama!" väitis Reformierakonna nõunik.