Euro järsk langus pakub ärivõimalusi

"Praegu on euro kurss dollari suhtes umbes sama, nagu ta oli 1999. aastal sisse võttes," ütles Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann. "Vahepealne euro tugvnemine ja väga kiire nõrgenemine on seotud rahapoliitikas ja makromajanduses toimuvaga: kuidas on lood majanduskasvu, inflatsiooni, rahaturgude teenimisvõimalusega."

Naftahinna kokkuvarisemine viis eurotsooni deflatsiooni ning detsembris oli hinnalangus võrreldes aastatagusega 0,2 protsenti. Euro on langenud 1,1792 dollarile võrreldes möödunud aasta tipu 1,3993 dollariga. Hollandi pank ING Goep aga prognoosib edasist kukkumist kuni 1 dollarini. Sellist taset nähti viimati 12 aastat tagasi.

Samal ajal kihutab Ameerika majandus Euroopa omast tänu dollari tugevnemisele mööda. Järelikult peaks Ameerikasse eksportimine nutikas otsus olema, aga sellel on konks, mis ei tee sinna kauba müümist lihtsaks.

Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets selgitas, et firmadel, mis ei ole varem Ameerika turul tegutsenud, on sinna keeruline sisse murda. "Alati võib ju otsida uusi turge, aga paljud Eesti firmad on üritanud Ameerikasse üle kümne aasta sulanduda, kuid see ei ole õnnestunud. Ei ole nii, et lööd ukse lahti ja olemas," rääkis ta.

Aastaid tagasi Ameerikasse puidudetaile müünud, kuid hiljem sellele punkti pannud firma Trives juht Eiko Roomet praegu sinna dollarites müümisega ei riskiks. "Enda kanda rahakursi muutuse riski meie küll ei võtaks," ütles ta.

Trivesi ainus säilinud side Ameerikaga on olnud sealt tammepuidu ostmine, kuid nüüd on nad euro-dollari kursi tõttu sellele piiri tõmmanud, sest emaettevõte eelistab Saksamaad.

"Seda, kas müüd eurodes või dollarites, ei saa tihtilugu ise määrata, sest ka ostja ei taha riskida," ütles Baltikumi ühe suurima kasest liimkilbi tootja Ecobirch juht Gert Rahnel, kes vastupidiselt Roometile rõõmustab, sest eksport Ameerikasse on kasvamas.

"See istub meile hästi. Müüki otseselt ei mõjuta, aga tulemusi parandab," tunneb Rahnel heameelt. Mullu üritas Ecobirch, mille käive on Ameerikas aastas neli miljonit dollarit, ennast osal dollariturgudest siiski kaitsta, näiteks veenis Lõuna-Korea partnereid kaupa eurodes ostma.

"Ei olnud hea otsus tänast vaadates. Siis oli dollar üsna nõrk, aga nüüd kaitseme ennast teistpidi: oleme päris palju dollarit lukku pannud. Leidsime paari aastaga kihvtid partnerid ja mahud kasvavad, dollar on meile soodsaks muutunud," rääkis Rahnel ja lisas, et kui oleks keeruline aeg, siis firma peaks vastu. "Oleme kindlustanud, et pidu kestaks meie õuel vähemalt üks aasta."

"Võitjad on need, kes ekspordivad Hiina või Ameerika turule, kus nende kaubad odavnevad, kuid võidame kaudselt ka siis, kui ekspordis läheb hästi Soomel ja Saksamaal," ütles Natalja Viilmann. Ameerika majandus on stabiliseerunud ja tugevnenud, Euroopa oma mitte.

"Asi on üsna kriitiline. Ega asjata pole osa teadlastest ja poliitikutest öelnud, et inimestele tuleb 500-3000 eurot kätte anda, et nad midagigi kulutaks ja majandusel tellimusi oleks," rääkis majandusteadlane Heido Vitsur. "Meeleheitlikult otsitakse lahendusi, aga riikide huvid on väga erinevad."

"Paljudes asjades ongi USA eest ära läinud, euro kursi nõrgenemine ei muuda siin midagi, kui võrrelda tehnoloogia ja innovatsiooni arengut," oli Raul Eamets kriitiline. Ameerikale järele jõuda on Eametsa hinnangul tunduvalt lihtsam siiski nõrga kui tugeva euroga, just tänu ekspordile.

Kui praegune seis püsib üle kahe aasta, lööb see Euroopat tugevamalt: kallinevad importkaubad ja ei tehta vajalikke reforme, selgitas Eamets. Reforme vajaksid Lõuna-Euroopa riigid, kuid ekspordikasvu tõttu lükkaksid nad reforme edasi. Ei tehtaks struktuurseid muudatusi, näiteks tööturgu paindlikumaks.

Lõuna-Euroopa murede lahenemine annaks kergema hingamise nii Euroopa kui ka Skandinaavia majandusele. "Kui vaadata Kreeka valimistulemusi, siis lihtne seal reforme teha ei ole ja pole põhjust loota, et näiteks kahe aastaga neid teha suudetaks. Euroopa-sisesed suured probleemid jäävad meid järgnevatel aastatel kummitama," kirjeldas Vitsuri tegelikkust.

Hinnatõus oleks loogiline, kuid seegi ei ole kindel. Vitsur selgitas, et kallineks kütus, tõusma peaks ka kohvi, teravilja, alumiiniumi, vase, ja suhkru hind. Kui Euroopas ei käiks deflatsiooniprotsessid, siis ostjad juba näeksid hinnakasvu, aga ilmselt ei tule seda, sest mõjureid, mis kerkiva hinnatõusu maha suruvad, Vitsuri sõnul jagub. Ei kannata tarbijad, vaid kaupmehed, kes ostavad kaupa kalli dollariga, aga koduturul hinda kergitada ei saa, sest ostujõud ei ole piisav.

Euroopa tõsiseim mure on sel aastal, et majandus võib sattuda deflatsioonispiraali, mis viib majandusliku aktiivsuse veelgi madalamale. Seegategelikult vajab Euroopa hinnatõusu, on Vitsur kindel. "Praegu on hinnatõus null või negatiivne. Soovitatav inflatsioonimäär oleks kaks protsenti, aga seda ei ole kusagil näha," märkis Vitsur.

Vitsuri sõnul ei tasu Ameerikal siiski hõisata, sest eurodes müüdavad kaubad on Ameerikas odavad ja konkurentsivõimelised. Ameerika kaubad, vastupidi, on Euroopa turul kallid.

Raul Eamets lisas, et euro kursi nõrgenemine dollari suhtes peaks ideaalis Euroopa majandust ergutama. "Olukord Venemaaga … Sellised asjad, ja neid on palju, töötavad jällegi vastu," sõnas ta.

Eesti Panga ökonomisti Natalja Viilmanni sõnul toob euro nõrgenemine Eestile lühiajalise positiivse mõju. "Kindlasti mitte üle kahe kvartali," sõnas ta.

"See on oraste pealt ennustamine, keegi ei tea, kaua sellised asjad kestavad," kostis Eamets.