Mari Mets • 11 jaanuar 2015

Kristjan-Thor Vähi läks laenuärisse

Suusataja Kristina Šmigun-Vähi tiimist ärisse läinud abikaasa Kristjan-Thor Vähi katsetab nüüd laenuäriga.  Foto: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

Kristjan-Thor Vähi hakkas Bakuu-afääri partneri Marek Pärteliga ühisrahastuse teel kinnisvaralaene vahendama, selleks asutasid nad koos väiksemate osanikega firma EstateGuru.

Ühisrahastuse teel ehk investoritelt pisikeste summade kaupa laenu kokku kogumine kinnisvara ostmiseks või ehitamiseks on Eestis hoogu koguv trend, mille teenäitajateks laenu vahendajatena on nüüd ka äripartnerid Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärtel. Nende ettevõte EstateGuru laenab nii eraisikutele kui ettevõtetele.

Ühisrahastuse ehk crowdfunding'u firma EstateGuru on tegutsenud neli kuud ning lähipäevil saavad 44 investori juba killukese oma rahast tagasi - tehakse esimene intressimakse laenuandjatele.

Investorid ehk kinnisvarasse investeerimisest huvitatud tavakodanikud on raha kokku pannes aidanud juba kahte klienti – ühisraha abil osteti maatükk Viimsis ja korter Pae tänaval. Kusjuures Viimsi maatüki arendamiseks laenas EstateGuru laenutaotlejale 41 200 eurot, mis on senine rekordsumma. Suurim investor panustas sellesse 20 000 eurot. Eitava vastuse laenutaotusele on saanud kümmekond huvilist.

Moevool USAst ja Inglismaalt

Tärkav ühisrahastuse sektor sai EstateGuru ühe asutaja Marek Pärteli sõnul alguse pärast 2007. aasta finantskriisi, mil pangad karmistasid oluliselt oma laenamise kriteeriume ja muutsid laenusaamise tunduvalt keerulisemaks.

Kolmandikku firmast omav Vähi ütles, et tema on ettevõttes üsna passiivne osanik, põhitegija on Pärtel. Ta on juba mõnda aega jälginud kinnisvara ühisrahastuse võidukäiku Ameerikas ja Suurbritannias ning ühel hetkel oli talle selge, et Eestis on ka vaja sellist keskkonda. Seda veendumust toetasid tema sõnul Eesti pankade karmistunud krediidipoliitika, pea olematud hoiuste intressid ning olemasolevad hüpoteeklaene pakkuvate ettevõtete kõrged intressimäärad.

Ennast ühisrahastusega kurssi viimiseks kulub Pärteli kinnitusel kaks-kolm õhtupoolikut, et olla investeerimiseks valmis. „Oleme investeerimisprotsessi teinud väga lihtsaks ning investeeringu tegemine võtab vaid paar minutit. See ei nõua eelnevaid teadmisi investeerimisalal ning pole nii keeruline kui näiteks investeerimine aktsiatesse,“ märkis ta.

Laenajate versus investorite eest

Juunis lõi Eesti esimese kinnisvara ühisrahastusfirma Crowdestate endine Swedbanki investeerimisfondide juht Loit Linnupõld, kes ennustas toona, et on umbes poole aasta küsimus, mil keegi veel sama asja ära teeb. Suve lõpuks olid esimesed konkurendid sündinud, kuigi Linnupõld peab EstateGuru ja Crowdestate'i ärimudeleid piisavalt erinevateks.

„Me oleme samas valdkonnas, aga me positsioneerime end erinevalt. Nemad on kinnisvara omanike või arendajate poolel, aidates neil võimalikult odavalt raha kaasata, Crowdestate'i olen ma positsioneerinud investorite poolele, võimaldades neil võimalikult palju raha teenida. Arendaja jaoks olen mina sel juhul ka pisut kallim,“ selgitas Linnupõld.

Ta lisas, et tulevikus võiksid kaks crowdfunding'u firmat mõningaid projekte isegi koos ette võtta. „Mina olen lähtunud senini omakapitalist, EstateGuru on pakkunud hüpoteegiga tagatud laene. Mõlema kapitalitüübi järele on kindlasti vajadus olemas,“ märkis Linnupõld.

Kellele kuulub ühisrahastusfirma EstateGuru?

-EURO Holding (Marek Pärtel) – 30,92%

-MEB Trust (Kristjan-Thor Vähi) – 30,12%

-Islay OÜ (Marko Arro) – 5,56%

Webmarketing OÜ (Kaspar Kaljuvee) – 8,84%

Mosaic Capital Partners (Suurbritannia) – 23,06%

Claus Michael Lehman (Saksamaa) – 1,5%

Allikas: Äriregister

Erainvestorite raha massidesse

Oma äristrateegiat koostades võrdles Estateguru meeskond erinevaid ühisrahastusplatvorme ning Pärteli sõnul otsustasid nad keskenduda investoritele turvaliseimale mudelile ehk kinnisvaraga tagatud laenudele vahendamisele.

„Tagatiseta laenude ja omakapitali vahendamine, mida pakub Crowdestate, võiks olla mõnel juhul tulusam, kuid turulanguse korral paneks see investorite raha väga suure riski alla. Otsustasime seda mitte teha,“ sõnas ta.

„Lisaks pankadele on turul olnud alati ka alternatiivseid rahastuse pakkujaid ning ka kinnisvara tagatisel laenamine mõnelt jõukalt erainvestoritelt on toimunud sajandeid. Ühisrahastuse kasutamine võimaldab selle tegevuse viia aga massidesse,“ selgitas Pärtel.

Põhjamaadesse ja Londonisse

Pool aastat tegutsenud Crowdestate on Linnupõllu sõnul praegu täpselt seal, kus nad arvasid äriplaani tehes end selleks ajaks olevat. „Praegu on meil umbes 2000 kasutajat, mediaaninvesteering on 300-500 eurot, igas projektis osaleb 100-150 inimest. Suurim investeering on olnud 200 000 eurot, kuid ka 30 000 ja 50 000seid on olnud,“ loetles ta.

Kohe firmat luues ütles Linnupõld välja, et nende plaan on võimalikult kiiresti põhjamaadesse laieneda, praegu arendavad nad rohkemate kasutajate haldamiseks tarkvara. EstateGuru on oma ettevõtte aga registreerinud Inglismaale ning otsib võimalusi seal sama platvormi käivitamiseks. 

Pank suhtub positiivselt

SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann

Anname uuele teenusele ainult positiivse hinnangu, sest ühelt poolt pakub see investeerimissooviga isikutele alternatiivseid rahapaigutamise võimalusi ning teiselt poolt investeeringu otsijale lisavõimalust oma projektide elluviimiseks.

Sellele vaatamata tuleb investoritel sarnaselt muude investeerimisvõimalustega endale üheselt selgeks teha, millised investeerimisega seonduvad riskid sellega kaasnevad ehk teisisõnu, mis juhtub siis, kui kõik ei lähe päris nii nagu alguses välja lubatud. Tasub ka mõelda, miks nad ei kasuta finantseerimiseks näiteks pankade poolt pakutavaid võimalusi.

Erainvestorite raha massidesse

Pärteli sõnul on EstateGuru eeliseks pankade ees see, et intressi, mida maksab laenuvõtja, saab endale Eesti eraisik või ettevõte, mitte mõni suur pank, kes saadud tulu Eestist välja viib. Oma peamisteks konkurentideks peabki ta pankasid, hüpoteeklaenu kontoreid ja hoiu-laenuühistuid.

„Olles ise olnud pikalt kinnisvaraäris, oleme tihti näinud olukordi, kus head projektid võivad jääda kännu taha sobiva finantseerimisvõimaluse puudumise tõttu. Meie keskkond sobib lühiajalise kuni aastase vahefinantseeringu taotlemiseks, mida mingi aja möödudes siis pangalaenuga refinantseerida," ütles ta.

"Sellist finantseeringut pakkuvate hüpoteeklaenu kontorite intressimäärad jäävad üldjuhul üle 15%, EstateGuru platvormil kujuneb keskmiseks intressimääraks 8-12%. Laenuvõtjal on piisava vara väärtuse korral võimalik laenu tagada ka teise järjekorra hüpoteegiga, mida pangad reeglina ei luba. Tagatiseks sobib ka likviidne põllu-ja metsamaa,“ selgitas Pärtel. 

Hetkel kuum