Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kristjan-Thor Vähi läks laenuärisse

    Suusataja Kristina Šmigun-Vähi tiimist ärisse läinud abikaasa Kristjan-Thor Vähi katsetab nüüd laenuäriga.Foto: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

    Kristjan-Thor Vähi hakkas Bakuu-afääri partneri Marek Pärteliga ühisrahastuse teel kinnisvaralaene vahendama, selleks asutasid nad koos väiksemate osanikega firma EstateGuru.

    Ühisrahastuse teel ehk investoritelt pisikeste summade kaupa laenu kokku kogumine kinnisvara ostmiseks või ehitamiseks on Eestis hoogu koguv trend, mille teenäitajateks laenu vahendajatena on nüüd ka äripartnerid Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärtel. Nende ettevõte EstateGuru laenab nii eraisikutele kui ettevõtetele.
    Ühisrahastuse ehk crowdfunding'u firma EstateGuru on tegutsenud neli kuud ning lähipäevil saavad 44 investori juba killukese oma rahast tagasi - tehakse esimene intressimakse laenuandjatele.
    Investorid ehk kinnisvarasse investeerimisest huvitatud tavakodanikud on raha kokku pannes aidanud juba kahte klienti – ühisraha abil osteti maatükk Viimsis ja korter Pae tänaval. Kusjuures Viimsi maatüki arendamiseks laenas EstateGuru laenutaotlejale 41 200 eurot, mis on senine rekordsumma. Suurim investor panustas sellesse 20 000 eurot. Eitava vastuse laenutaotusele on saanud kümmekond huvilist.
    Moevool USAst ja Inglismaalt
    Tärkav ühisrahastuse sektor sai EstateGuru ühe asutaja Marek Pärteli sõnul alguse pärast 2007. aasta finantskriisi, mil pangad karmistasid oluliselt oma laenamise kriteeriume ja muutsid laenusaamise tunduvalt keerulisemaks.
    Kolmandikku firmast omav Vähi ütles, et tema on ettevõttes üsna passiivne osanik, põhitegija on Pärtel. Ta on juba mõnda aega jälginud kinnisvara ühisrahastuse võidukäiku Ameerikas ja Suurbritannias ning ühel hetkel oli talle selge, et Eestis on ka vaja sellist keskkonda. Seda veendumust toetasid tema sõnul Eesti pankade karmistunud krediidipoliitika, pea olematud hoiuste intressid ning olemasolevad hüpoteeklaene pakkuvate ettevõtete kõrged intressimäärad.
    Ennast ühisrahastusega kurssi viimiseks kulub Pärteli kinnitusel kaks-kolm õhtupoolikut, et olla investeerimiseks valmis. „Oleme investeerimisprotsessi teinud väga lihtsaks ning investeeringu tegemine võtab vaid paar minutit. See ei nõua eelnevaid teadmisi investeerimisalal ning pole nii keeruline kui näiteks investeerimine aktsiatesse,“ märkis ta.
    Laenajate versus investorite eest
    Juunis lõi Eesti esimese kinnisvara ühisrahastusfirma Crowdestate endine Swedbanki investeerimisfondide juht Loit Linnupõld, kes ennustas toona, et on umbes poole aasta küsimus, mil keegi veel sama asja ära teeb. Suve lõpuks olid esimesed konkurendid sündinud, kuigi Linnupõld peab EstateGuru ja Crowdestate'i ärimudeleid piisavalt erinevateks.
    „Me oleme samas valdkonnas, aga me positsioneerime end erinevalt. Nemad on kinnisvara omanike või arendajate poolel, aidates neil võimalikult odavalt raha kaasata, Crowdestate'i olen ma positsioneerinud investorite poolele, võimaldades neil võimalikult palju raha teenida. Arendaja jaoks olen mina sel juhul ka pisut kallim,“ selgitas Linnupõld.
    Ta lisas, et tulevikus võiksid kaks crowdfunding'u firmat mõningaid projekte isegi koos ette võtta. „Mina olen lähtunud senini omakapitalist, EstateGuru on pakkunud hüpoteegiga tagatud laene. Mõlema kapitalitüübi järele on kindlasti vajadus olemas,“ märkis Linnupõld.

    Kellele kuulub ühisrahastusfirma EstateGuru?

    -EURO Holding (Marek Pärtel) – 30,92%

    -MEB Trust (Kristjan-Thor Vähi) – 30,12%

    -Islay OÜ (Marko Arro) – 5,56%

    Webmarketing OÜ (Kaspar Kaljuvee) – 8,84%

    Mosaic Capital Partners (Suurbritannia) – 23,06%

    Claus Michael Lehman (Saksamaa) – 1,5%

    Allikas: Äriregister

    Erainvestorite raha massidesse
    Oma äristrateegiat koostades võrdles Estateguru meeskond erinevaid ühisrahastusplatvorme ning Pärteli sõnul otsustasid nad keskenduda investoritele turvaliseimale mudelile ehk kinnisvaraga tagatud laenudele vahendamisele.
    „Tagatiseta laenude ja omakapitali vahendamine, mida pakub Crowdestate, võiks olla mõnel juhul tulusam, kuid turulanguse korral paneks see investorite raha väga suure riski alla. Otsustasime seda mitte teha,“ sõnas ta.
    „Lisaks pankadele on turul olnud alati ka alternatiivseid rahastuse pakkujaid ning ka kinnisvara tagatisel laenamine mõnelt jõukalt erainvestoritelt on toimunud sajandeid. Ühisrahastuse kasutamine võimaldab selle tegevuse viia aga massidesse,“ selgitas Pärtel.
    Põhjamaadesse ja Londonisse
    Pool aastat tegutsenud Crowdestate on Linnupõllu sõnul praegu täpselt seal, kus nad arvasid äriplaani tehes end selleks ajaks olevat. „Praegu on meil umbes 2000 kasutajat, mediaaninvesteering on 300-500 eurot, igas projektis osaleb 100-150 inimest. Suurim investeering on olnud 200 000 eurot, kuid ka 30 000 ja 50 000seid on olnud,“ loetles ta.
    Kohe firmat luues ütles Linnupõld välja, et nende plaan on võimalikult kiiresti põhjamaadesse laieneda, praegu arendavad nad rohkemate kasutajate haldamiseks tarkvara. EstateGuru on oma ettevõtte aga registreerinud Inglismaale ning otsib võimalusi seal sama platvormi käivitamiseks. 

    Pank suhtub positiivselt

    SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann

    Anname uuele teenusele ainult positiivse hinnangu, sest ühelt poolt pakub see investeerimissooviga isikutele alternatiivseid rahapaigutamise võimalusi ning teiselt poolt investeeringu otsijale lisavõimalust oma projektide elluviimiseks.

    Sellele vaatamata tuleb investoritel sarnaselt muude investeerimisvõimalustega endale üheselt selgeks teha, millised investeerimisega seonduvad riskid sellega kaasnevad ehk teisisõnu, mis juhtub siis, kui kõik ei lähe päris nii nagu alguses välja lubatud. Tasub ka mõelda, miks nad ei kasuta finantseerimiseks näiteks pankade poolt pakutavaid võimalusi.

    Erainvestorite raha massidesse
    Pärteli sõnul on EstateGuru eeliseks pankade ees see, et intressi, mida maksab laenuvõtja, saab endale Eesti eraisik või ettevõte, mitte mõni suur pank, kes saadud tulu Eestist välja viib. Oma peamisteks konkurentideks peabki ta pankasid, hüpoteeklaenu kontoreid ja hoiu-laenuühistuid.
    „Olles ise olnud pikalt kinnisvaraäris, oleme tihti näinud olukordi, kus head projektid võivad jääda kännu taha sobiva finantseerimisvõimaluse puudumise tõttu. Meie keskkond sobib lühiajalise kuni aastase vahefinantseeringu taotlemiseks, mida mingi aja möödudes siis pangalaenuga refinantseerida," ütles ta.
    "Sellist finantseeringut pakkuvate hüpoteeklaenu kontorite intressimäärad jäävad üldjuhul üle 15%, EstateGuru platvormil kujuneb keskmiseks intressimääraks 8-12%. Laenuvõtjal on piisava vara väärtuse korral võimalik laenu tagada ka teise järjekorra hüpoteegiga, mida pangad reeglina ei luba. Tagatiseks sobib ka likviidne põllu-ja metsamaa,“ selgitas Pärtel. 

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Leida Kikka vähem tuntud jalatsiäri hüppas Samelinist mööda
Sergei Anikin lahkus pangandusidust Tuum "Oskasin õigel ajal astuda kõrvale"
Hinnatõus karistab: Ragn-Sells ehitab uue tehase plaanitust väiksemana
Raadiosaated
Äripäev eetris: silmakirjalikkus Linnamäe vähitiikidega on silmipimestav
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Linnamäe äritaktika, mis seisneb piiride pidevas tõukamises, on hästi teada, aga lollitamine väidetava vähikasvandusega, kust seni vaid kruusa ja liiva on müüdud, ei kõlba üldse kuhugi.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Ökonomist: ehitusturg ootab riigi taristuprojekte
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Ebakindla majanduskeskkonna ja kasvavate intressimäärade olukorras on nii ettevõtted kui ka majapidamised oma investeerimisotsuste tegemisel äraootaval seisukohal, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Soomlase ostujõud prantsatas 2009. aastasse
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soomlaste reaalne sissetulek on kahanenud 2009. aasta alguse tasemele, taandudes erakordse kiirusega, kirjutab Helsingin Sanomat.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Ukraina pani musta nimekirja ettevõtte, mille tooted levivad ka Eesti poelettidel
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Ukraina lisas keelatud ettevõtete nimekirja USA toidutööstuse hiiu Mondelezi, mille tuntumad tooted on näiteks Daim, Marabou ja Oreo, vahendab Dagens Industri.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Eesti parim juht hankis USAs oma idufirma jaoks teedeehitusäri salainfot
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Värskelt Eesti parima juhi tiitli võitnud taristuettevõtte Verston asutaja ja juhatuse esimees Veiko Veskimäe rääkis Pärnu juhtimiskonverentsi laval, et käis 2018. aastal San Franciscos uurimas USA taristuehituse turgu ning võimalusi oma idufirma Infrafly esimese tootega sinna laieneda.
Kõik Rohepöörde artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Omavoliline sillaehitus tõi ettevõtjatele jama kaela: "Mine või hulluks!"
Naabriks ärimagnaadi loata karjäär: Margus Linnamäe firma kukkus vähikasvatuse nime all kruusa kaevandama
Tallinn kaevab, nagu homset poleks
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Saksamaa viib Venemaalt ära üle 100 töötaja
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Moskva seatud piirangu tõttu viib Saksamaa Venemaalt ära üle saja töötaja, kirjutab Reuters.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Tuntud lavastaja oma suurimast kriisist: mul oli sääste vaid kuu jagu
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
"Sõime otseses mõttes ära kõik oma säästud ja alles nüüd vaikselt toibume sellest," kirjeldas näitleja ja lavastaja Mari-Liis Lill oma üleelamisi Äripäeva raadio saates "Edukad naised".
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Remmelkoor: loodame, et üürihinnad jõuavad kulude kasvule järele
Arter kvartalit arendava Kapiteli projektidirektori Allan Remmelkoore sõnul on üürnike otsustusprotsess selgelt pikenenud, samas on poolteise aasta pärast valmivast arendusest rohkem kui veerand juba lepingutega kaetud.
Arter kvartalit arendava Kapiteli projektidirektori Allan Remmelkoore sõnul on üürnike otsustusprotsess selgelt pikenenud, samas on poolteise aasta pärast valmivast arendusest rohkem kui veerand juba lepingutega kaetud.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.