Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina soovitas arvestada, et väliskaubandusstatistika numbrid sisaldavad ka reeksporti, mille osakaal kaupade ekspordis Eestist on üsna suur.

- Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina
- Foto: Raul Mee
Täpsema pildi Eesti päritolu kaupade ekspordist annab töötleva tööstuse ekspordiindeks, mille järgi kasvas kaupade väljavedu novembris 6%.
Statistikaameti tänase teate järgi vähenes kaupade eksport novembris 1% ja import 3%.
Kõige enam tõmbas väliskaubandusstatistika järgi kaupade eksporti Eestist langusesse mehaaniliste seadmete ning põllumajandussaaduste ja toiduainete (peamiselt piim ja piimatooted ning joogid) väljaveo vähenemine Venemaale. Mertsina ütles, et kuna mehaanilised seadmed on valdavalt reeksport, siis nendel olulist mõju Eesti majandusele ei ole.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kaupade ekspordi langus Venemaale novembris süvenes ning ulatus 35%ni aastases võrdluses. Lisaks Venemaale vähenes kaupade eksport rohkem veel Lätti ja Soome. Mertsina sõnul vähenes eksport Soome möödunud aasta novembris 6%, seejuures oli langus suhteliselt laiapõhjaline. „Ligikaudu kolmandik langusest tuli elektrienergia ekspordi vähenemisest. Lisaks sellele oli suurema mõjuga veel metallide ja metallitoodete, mööbli ja elektroonikatoodete väljaveo vähenemine,“ loetles Mertsina..
Kõige enam kasvas Mersina sõnul novembris kaupade eksport Rootsi, Hollandisse, Hispaaniasse ja Kanadasse. „Valdav osa Rootsi ekspordi kasvust tuleb elektroonikatoodetest. Ilma elektroonikata oleks eksport Rootsi languses. Ekspordikasvu Hispaaniasse toetas peamiselt elektroonika, eksporti Hollandisse aga mineraalsed kütused (peamiselt põlevkivikütteõli),“ teatas Mertsina.
Mertsina tõi välja, et novembri väliskaubanduse numbreid mõjutasid ka ühekordsed tehingud teraviljaga. „Iraagi suunal oli ekspordi languse juures tegemist 2013.aastal teravilja ühekordse suurtehingu (-15 mln eurot) mõju taandumisega. Samal ajal toimus möödunud aasta novembris ühekordne teravilja väljaveo suurtehing Saudi-Araabiasse (+20 mln eurot),“ märkis ta..Prognoos. Kuigi Soome majandus jääb ka sel aastal tõenäoliselt langusesse või kasv on vaid marginaalne, peaks sisemajanduse nõudluse (eratarbimine ja investeeringud) langus tasapisi taanduma, nentis Mertsina, lisades, et kasvu ilmselt ei tule.
Läti ja Leedu majanduskasv järgmisel aastal tema hinnangul küll paraneb marginaalselt, kuid nende riikide suunal on Eestist reekspordi osakaal suhteliselt suur ning sellevõrra mõju kogumajandusele tagasihoidlikum. „Venemaal majanduslangus süveneb ning impordinõudlus halveneb veelgi, mistõttu idaturule ekspordivõimaluste paranemist lähiajal oodata ei maksa,“ hoiatas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!