Suur Vend jälgib autoparki

Kui paljudele autoomanikele käib ühegi auto hoolduste ja ülevaatuste meelespidamine üle jõu, siis kümnete masinateni ulatuva autopargiga transpordi­ettevõtetele on oma sõidukite halduse üle järje pidamine äri korraldusliku külje olulisemaid väljakutseid, kirjutab 20. jaanuari Äripäev logistika rubriigis.

Paljudes firmades on selleks palgatud eraldi inimene, aina suuremat rolli mängivad ka IT-lahendused.

Hooldusmeistrit on raske leida

Vähem inimlikke eksitusi ja vähem tööd

“Eks varem oli ikka oluliselt raskem,” ütles Aljand, kelle sõnul kontrolliti varem veokite läbisõitu kolm-neli korda aastas, meeldetuletuseks kasutati tavalist Outlooki tabelit.

Lihtne inimlik eksitus võis aga jamasid tekitada. Näiteks võis juhtuda, et ­auto jõudis juba laevaga Rootsi ning alles sadamas avastati, et ERAA kaart oli aegunud, või selgus mõni muu dokumentatsiooniga seonduv probleem.

Süsteemi kasutusaja jooksul on planeerimata hoolduste ja remontide arv oluliselt vähenenud, ehk tänaseks on võimalik kuu-kaks ette kavandada, millal hooldust ja remonti teha. Enamasti saadakse need sobitada ajale, kui masinatel on seisakud. Arvestades, et masinapark on alates süsteemi käivitamisest kasvanud kümnelt masinalt kahekümne ühele, on siin tegemist märgatava võiduga.

Ka Avis-autorendi kaubamärgi all Eestis tegutsev OÜ Ideal on aastaid kasutanud spetsiaalselt nende vajadustele välja töötatud haldussüsteemi, mis fikseerib lisaks ülevaatuste ja hoolduste aegadele ka autode klientidele üle andmise ja tagastamise ajad.Lisaks on firmal ka oma teenindusosakond, kes viib autod õigel ajal diilerite juurde ülevaatusele ja hooldusele. Osakonnas on tööl ligi kümme inimest, kelle hoole all on üle kahesaja auto.

Ideali kliendisuhete juhi Janne Allese hinnangul on nende autode korrasolek kogu Eesti piires kindlustatud, olulist rolli selle kõige toimimises mängib infosüsteem.

Samas ei ole selline uudne IT-lähenemine veel kaugeltki kõikjale jõudnud. Näiteks rahvusvahelise kontserni HAVI Logistics Eesti haru tehnikaspetsialist Reyo Tippi ei näe selleks vajadust. Eestis on HAVI-l kokku 18 autot ja nendel silma peal hoidmiseks piisab lihtsast Exceli tabelist.

Scania veokitel on ka juba tehases sisse ehitatud Fleet Management System, mis annab läbisõidust ja auto olukorrast automaatselt teada. Masinate hooldust ja muude perioodiliste tööde vajalikkust kontrollib ­Tippi igal nädalal.Töökojad ei taha anda garantiid

Ivo Tapner OSC Transpordist toob ühe suurema hooldusprobleemina välja, et paljud hooldustöökojad on tihti üllatunud, kui ta neilt lisaks arvele ka välja vahetatud masinaosade kohta garantiikirja küsib.

Tema sõnul on praktikas korduvalt ette tulnud, et näiteks väljavahetatud logarid hakkavad juba kuu aja pärast probleeme tekitama, ja sellisel puhul on oluline tõestada, et probleemsed osad on just need, mis mõni kuu tagasi välja vahetatud said.

Selliste tõendite töökodadest välja nõudmine võib küll olla tüütu, kuid kui andmed autopargi halduse andmebaasis kättesaadavad, minimeerib see tühja töö eest tasumise tõenäosust ja tasub end seega kindlasti ära.

GSMauto hoiab sõidukil silma peal

Peagi kümnendat tegutsemis­aastat tähistava OÜ GSMvalve põhiteenuseks on kujunenud GSMauto pakett, mis võimaldab omanikul kontrollida igal hetkel auto asukohta, kütusenäite ja olulisi tehnilisi parameetreid.

“Meie peamine eesmärk on pakkuda klientidele lahendustest just neid mooduleid ja funktsioone, mis on konkreetses äris olulised. Vastavalt kliendi spetsiifikale välja valitud meetodite eesmärk on enamasti just autopargi haldusest tulenev kokkuhoid, mida toetatakse kiire ja asjatundliku teenindusega,” kommenteeris GSMauto tootejuht Tõnu Vahter.

Vahteri sõnul näitab kogemus, et kui ettevõte võtab teenuse kasutusse, väheneb autopargi kütusekulu ligi 20%. “Ning tihti on meie pakutud andmete põhjal välja tulnud, et sõite optimeerides ei olegi firmal vaja nii palju autosid, kui seni kasutuses on olnud,” lisas ta.

Firma algusaastatel nägi GSM­auto ühe olulise arengusuunana eraklientide autode valveteenust, mis aga kuigi populaarseks ei osutunud. See-eest võttis nendega ühendust palju ettevõtteid, kellel oli huvi kontrollida oma autopargi liikumist. Koostöös kliendiga arendati esimesena Eestis välja GPS-autopäevik, mis on nüüdseks üsnagi levinud teenus üle Eesti. Päevik registreerib kõik sõidu alguse aadressid, kellaajad ja hodomeetri näidud.

Sekretäril jääb vaid lisada sõidu teinud autojuhi nimi ja sõidu eesmärk. Süsteemist väljavõetavad sõidupäevikud sobivad ka maksuametile esitamiseks, välistades seega paberimajandusele kuluvat energiat.

Teenuse eesmärk on, et autopark oleks võimalikult efektiivselt kasutuses ja haldusprotsess nõuaks võimalikult vähe inimkätt. Kuna tarkvara aitab firmadel raha kokku hoida, on klientide arv aasta-aastalt kasvanud, süsteemis on praegu üle 50 000 auto.

Väikeautodel jälgitakse peamiselt sõitude iseloomu, kiirust ja kütusekulu. Suuremate masinate puhul on olulisem mootori tööaeg, prügiveoautodel näiteks ka konteineri kasutamise parameetrid, külmikvedude puhul kaubaruumi temperatuur jne. Andureid saavad kliendid tellida vastavalt vajadusele.

Lisaks autodele aitab GSM­auto jälgida kõike, mis liigub, alates muruniidukitest ja paatidest ning lõpetades mootorrataste ja rongidega. Koostöös Eesti Jahtklubide Liiduga aidatakse korraldada näiteks Muhu Väina Regatti, kus on jälgimisel all ligi 150 purjekat.

Autor: Kaur Maran, kaasautor