Tallinn salastab isegi ristsõnad

Linna koduleheküljel on kuulutatud salajaseks ka dokumendid, mis on seotud Tallinna Raekoja seintes tekkinud pragudega ja ettepanekutega selle lahendamiseks.  „Antud lepingu teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 punktide 10 ja 17 alusel ehk leping sisaldab teavet tehnoloogiliste lahenduste kohta, mille avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve ja sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus ning selle teabe avalikustamine võib kahjustada ärisaladust,“ põhjendas Pärtel salastamist.

 Ametnikud väldivad lisaküsimusi

Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul võib sellise salastamise eesmärgiks olla pigem ametnike soov vältida ebameeldivaid küsimusi.  „Ristsõnade puhul ma saan aru, et õigeid vastuseid võiks saladuses hoida niikaua, kui need näiteks järgmises lehenumbris avaldatakse. Muude näidete puhul ma ei näe mingit põhjust neid andmeid salastada. Ma oletan, et see on ametnike soov ennetada igasuguseid ebameeldivusi ja võimalikke lisaküsimusi, mis avalikustamine kaasa toob,“ kommenteeris Lehis.

Samuti märkis Lehis, et võimalik on ka see, et dokumente ei osata muud moodi registreerida, et iga huviline saaks selle dokumendiregistrist alla laadida. „Ja selle asemel, et IT-poisile helistada ja tema käest uuesti sõimata saada ("kas sa ei mäleta, alles eelmine kord ma õpetasin ...") on lihtsam dokument salastada,“ märkis Lehis naljaga pooleks.

Suurettevõtja ja tööandjate keskliidu president Jüri Käo hakkab ristsõnade salastamise küsimust kuuldes telefonis esiti naerma. „Tallinna linna ma ei suuda kommenteerida, sealsed asjad ei allu tavaloogikale,“ lausus Käo naerdes.

Samas lisas ta, et salastamine tihti midagi head siiski ei ole.  „Ega see salastamine hea ei ole üldiselt, ühiskond võiks olla avatum ,“ märkis Käo ja lisas, et salastamine ja salastamise põhjus tundub tihtilugu oluline vaid salastajale endale.  „Ühiskonna läbipaistvale arengule aitaks kaasa see, kui salajasust oleks vähem. Enamik asju, mis salastatakse  endas tihti mingit saladust ei kanna. Inimesed, kes seal sees on, arvavad, et seal on saladus,“ rääkis Käo.

 Riigikogu komisjonide protokollid avalikuks

Mis puudutab päevakajalisse teemasse salastamisse riigikogus, siis Jüri Käo hinnangul ei peaks riigikogu komisjonide istungeid üldse lindistama, et neid siis hiljem salastada või avalikuks teha.  „Ma olen komisjonis käinud ja ma kardan, et siis juhtub selline asi, et arutelud lähevad ära tagatubadesse ja hakatakse komisjonis vaid formaalset juttu rääkima. Siis me saame veel kehvema tulemuse. Võiks olla korrektne kirjalik protokoll, mitte lindistus. Ja seda juttu, mis toimub koosoleku saalis, ei tohiks saada kuulata hiljem. Sest kuulaja ei taju õhkkonda, ka ei saa aru, kas tehakse nalja või räägiti tõsiselt“ rääkis Käo ja tõi näitena maadevahetuse kohtuistungid ja lindistused, kus tema hinnangul tegelikkuses päris lõpuni ei olnud kohtulintide põhjal võimalik kindlaks teha seda, kas tehti nalja või mitte. “Lindistuste põhjal on lihtne teha valesid järeldusi. Korrektne protokoll koos selgitavat osaga, miks mingi järelduseni jõuti, oleks parem kui lindistus ja see peaks jah olema kohe avalik,“ märkis Käo.

isePankur ASi tegevjuht Pärtel Tombergi sõnul on Eesti kontekstis reaalselt andmeid, mis salastamist nõuavad, väga vähe. Tombergi sõnul on välja toodud Tallinna linna punktide salastamine lihtsalt “lollus ja lühinägelikkus” ning igasugune salastamine toob kaasa mõtetud kulud.

“Iga salastamine tähendab uut protsessi, kuidas salastatud andmeid hoida jne. Tekitab salastajast halba varjundit, isegi, kui pole midagi korruptiivset ning võtab ära võimaluse avalikkusel pakkuda välja ideid erinevate probleemide lahendamiseks,” rääkis Tomberg ja tõi näiteks enda laenu-ettevõtte Bondora, kus on avalikuks tehtud sisuliselt kõik andmed tehingute kohta välja arvatud isikuandmed.  “Võimaldame nii klientidel ise ehitada riskimudeleid, saada täpset infot, kui tootlikud on eri laenud ja investeeringud,” rääkis Tomberg.