Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinn salastab isegi ristsõnad

    Ristsõna lahendamineFoto: Julia-Maria Linna, Äripäeva

    Tallinna linna kodulehelt jaanuarikuiseid dokumente uurides ilmneb absurdne tõsiasi – linn on otsustanud salastada isegi ristsõnade koostamise ning Raekoja pragude parandamise.

    Bondora juht Pärtel Tomberg toob välja 3 põhjust, kus salastamine on õigustatud:

    Andmete kättesaadavus ohustab konkurentsi positsiooni. Arvestades, et meie avalik sektor pole siiani suutnud tuua välja selgeid konkurentsi plaane teiste riikidega või teiste riikide konkreetsete sektoritega, siis see ei ole teema.

    Andmete kättesaadavus ohustab eraelu huve. Sellisel juhul saab andmeid natukene vähendada, kuid suures osas jällegi ei tohiks teemat olla.

    Andmete kättesaadavus ohustab sise- või välisturvalisust (a'la kui potentsiaalne vaenlane teab kuidas turvasüsteem on ehitatud, siis pole sellest turvasüsteemist enam kasu).

    Tallinna linna kodulehel on kirjas, et ristsõnade koostamise dokumentidele ajalehtedele Stolitsa ja  Zeljonaja Stolitsa on seatud juurdepääsupiirang aastani 2022.
    Tallinna linna dokumendihalduse juhtivspetsialist Mare Pärtel põhjendas seda järgmiselt: „Antud lepingu teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel. Leping sisaldab isikuandmeid ja sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.“ (AvTS § 35 lg 1 p 12 – puudutab delikaatseid isikuandmeid – toim.)
    Samuti selgub linna koduleheküljelt, et ka Mustpeade Maja Valge saali kasutamisega seotud dokumentidele on seatud juurdepääsupiirang. Valges saalis toimuvat tuleb hoida saladuses koguni aastani 2025. Kui Äripäev uuris, miks neid piirangid vaja on ja miks need nii pikad peavad olema, märkis Mare Pärtel e-kirjas, et antud lepingule on seatud sarja juurdepääsupiirang ehk toimub dokumendi passiivne avalikustamine teabenõude alusel.
    Linna koduleheküljel on kuulutatud salajaseks ka dokumendid, mis on seotud Tallinna Raekoja seintes tekkinud pragudega ja ettepanekutega selle lahendamiseks.  „Antud lepingu teave on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 punktide 10 ja 17 alusel ehk leping sisaldab teavet tehnoloogiliste lahenduste kohta, mille avalikuks tulek kahjustaks teabevaldaja huve ja sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine on ette nähtud eraõigusliku isikuga sõlmitud lepingus ning selle teabe avalikustamine võib kahjustada ärisaladust,“ põhjendas Pärtel salastamist.
     Ametnikud väldivad lisaküsimusi
    Maksumaksjate liidu juhatuse liikme Lasse Lehise sõnul võib sellise salastamise eesmärgiks olla pigem ametnike soov vältida ebameeldivaid küsimusi.  „Ristsõnade puhul ma saan aru, et õigeid vastuseid võiks saladuses hoida niikaua, kui need näiteks järgmises lehenumbris avaldatakse. Muude näidete puhul ma ei näe mingit põhjust neid andmeid salastada. Ma oletan, et see on ametnike soov ennetada igasuguseid ebameeldivusi ja võimalikke lisaküsimusi, mis avalikustamine kaasa toob,“ kommenteeris Lehis.
    Samuti märkis Lehis, et võimalik on ka see, et dokumente ei osata muud moodi registreerida, et iga huviline saaks selle dokumendiregistrist alla laadida. „Ja selle asemel, et IT-poisile helistada ja tema käest uuesti sõimata saada ("kas sa ei mäleta, alles eelmine kord ma õpetasin ...") on lihtsam dokument salastada,“ märkis Lehis naljaga pooleks.
    Suurettevõtja ja tööandjate keskliidu president Jüri Käo hakkab ristsõnade salastamise küsimust kuuldes telefonis esiti naerma. „Tallinna linna ma ei suuda kommenteerida, sealsed asjad ei allu tavaloogikale,“ lausus Käo naerdes.
    Samas lisas ta, et salastamine tihti midagi head siiski ei ole.  „Ega see salastamine hea ei ole üldiselt, ühiskond võiks olla avatum ,“ märkis Käo ja lisas, et salastamine ja salastamise põhjus tundub tihtilugu oluline vaid salastajale endale.  „Ühiskonna läbipaistvale arengule aitaks kaasa see, kui salajasust oleks vähem. Enamik asju, mis salastatakse  endas tihti mingit saladust ei kanna. Inimesed, kes seal sees on, arvavad, et seal on saladus,“ rääkis Käo.
     Riigikogu komisjonide protokollid avalikuks
    Mis puudutab päevakajalisse teemasse salastamisse riigikogus, siis Jüri Käo hinnangul ei peaks riigikogu komisjonide istungeid üldse lindistama, et neid siis hiljem salastada või avalikuks teha.  „Ma olen komisjonis käinud ja ma kardan, et siis juhtub selline asi, et arutelud lähevad ära tagatubadesse ja hakatakse komisjonis vaid formaalset juttu rääkima. Siis me saame veel kehvema tulemuse. Võiks olla korrektne kirjalik protokoll, mitte lindistus. Ja seda juttu, mis toimub koosoleku saalis, ei tohiks saada kuulata hiljem. Sest kuulaja ei taju õhkkonda, ka ei saa aru, kas tehakse nalja või räägiti tõsiselt“ rääkis Käo ja tõi näitena maadevahetuse kohtuistungid ja lindistused, kus tema hinnangul tegelikkuses päris lõpuni ei olnud kohtulintide põhjal võimalik kindlaks teha seda, kas tehti nalja või mitte. “Lindistuste põhjal on lihtne teha valesid järeldusi. Korrektne protokoll koos selgitavat osaga, miks mingi järelduseni jõuti, oleks parem kui lindistus ja see peaks jah olema kohe avalik,“ märkis Käo.
    isePankur ASi tegevjuht Pärtel Tombergi sõnul on Eesti kontekstis reaalselt andmeid, mis salastamist nõuavad, väga vähe. Tombergi sõnul on välja toodud Tallinna linna punktide salastamine lihtsalt “lollus ja lühinägelikkus” ning igasugune salastamine toob kaasa mõtetud kulud.
    “Iga salastamine tähendab uut protsessi, kuidas salastatud andmeid hoida jne. Tekitab salastajast halba varjundit, isegi, kui pole midagi korruptiivset ning võtab ära võimaluse avalikkusel pakkuda välja ideid erinevate probleemide lahendamiseks,” rääkis Tomberg ja tõi näiteks enda laenu-ettevõtte Bondora, kus on avalikuks tehtud sisuliselt kõik andmed tehingute kohta välja arvatud isikuandmed.  “Võimaldame nii klientidel ise ehitada riskimudeleid, saada täpset infot, kui tootlikud on eri laenud ja investeeringud,” rääkis Tomberg.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Investorite kunagine lemmikaktsia on vajunud sügavale sohu Analüütikud hindavad, kas tegemist on ostukohaga
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Koroonaajal suure edu saavutanud Pfizer on nüüdseks kaotanud üle poole oma tippväärtusest. Analüütikud selgitavad, kas languse taustal võiks terendada ostukoht.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Hollandi firma plaanib Pärnusse miljarditehast Riisalo: kui saame neid kuidagi aidata, siis teeme seda
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse.