Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poliitikute varjatud majandushuvid

    Endise justiitsministri Ken-Marti Vaheri sõnul võib küll tippametnikega seotud firmade väärtpaberitehinguid deklaratsiooni lisada, küsimuseks jääb aga, millise osaluse puhul on firma "ametiisikuga seotud".Foto: Veiko Tõkman

    Mullu kasutusele võetud elektroonsed ametiisikute majandushuvide deklaratsioonid on küll lihtsamini täidetavad ja paremini jälgitavad, ent samas ei kajastu seal kõik poliitikute ja kõrgete ametnike tehtud investeeringud.

    Alates eelmisest aastast on riigikogu ja valitsuse ning teiste kõrgemate ametiisikute majandushuvide deklaratsioonid elektroonsed ja e-maksuametis kättesaadavad, mis teeb aruannete vaatamise ja sealt väljavõtete tegemise lihtsaks. See on suur samm edasi võrreldes varasemaga, kui aruanded olid esitatud Riigi Teatajas tekstina nimede kaupa üksteise järel.
    Pärast aruannetega tutvumist ja asjaosalistega vestlemist selgus, et oma äriühingu kaudu tehtud väärtpaberiinvesteeringuid deklarandid ei kajasta, kuna seadus seda ei nõua. Kajastatud on ainult enda nime alt tehtud investeeringud. Seega võib öelda, et majandushuvide aruanded kajastavad praegusel juhul vaid pooltõde väärtpaberitesse investeerimise kohta.
    Elektroonsed aruanded on eeltäidetud nagu tuludeklaratsioonid. Nii et automaatselt tulevad andmed üle äriregistrist, Eesti väärtpaberite keskregistrist ja pankadest. Samas tuli aruandeid ühekaupa läbi vaadates ja äriregistriga võrreldes välja, et kõik äriregistri andmed ei kajastu majandushuvide aruannetes, näiteks mis puudutab äriühingu omamist ja seal osalemist.
    Mõni rida puudu
    Pärast mitmekordset kontrollimist ei olnud võimalik leida e-maksuameti lehel Maris Lauri majandushuvide deklaratsioonist märget OÜ Oeconomia omamise ja samuti 3. pensionisamba investeeringute kohta. Samas kinnitas kahes saadetud e-kirjas Lauri andmete kajastamist aruandes: „Maksuameti deklareerimise lehekülg kinnitab, et mul on kõik nõutud deklareeritud.“
    Kui aruande esitajad mingeid punkte eiravad või täidavad valesti, siis võib avastatud arvatavad ebatäpsused justiitsministri Andres Anvelti sõnul  teada anda deklaratsioone kontrolliva riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile, kuhu minister on ka ise varasemalt kuulunud. „Seaduse järgi on deklaratsioonis korruptsiooniohu hindamiseks oluliste andmete varjamine ja valeandmete esitamine keelatud,“ kinnitas minister, jättes täpsustamata, mis need täpselt on.
    Endine justiitsminister ja praegune riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni liige Ken-Marti Vaher märkis, et aruande valesti täitmine, olenemata põhjusest, kas teadlikult või kogemata, ei ole karistatav väärteomenetluse korras. „Peamine mõjutusvahend on nende andmete avalikkuse põhimõte,“ toonitas ta.
    Piiriks 10% börsifirmast
    Küsimusele, kas majandushuvide deklaratsiooni esitaja peab näitama enda firma kaudu tehtud väärtpaberiinvesteeringuid, vastas Anvelt, et hetkel on selline kokkulepe, et väärtpaberitesse investeerimist äriühingu kaudu peab deklareerima juhul, kui osalus on suurem kui 10 protsenti börsifirma aktsiatest.
    „Kui deklarant X ostab oma osalusega osaühingu kaudu Nokiast 11 protsenti, peab seda deklareerima, aga kui ta ostab kolm Nokia aktsiat, siis mitte,“ tõi Anvelt lihtsa näite. „Üks kümnendik on praegu kokkuleppeliselt see osa, mille puhul võib juba rääkida suuremast huvist, üldiselt on alla sellise mahu omandi õiguste teostamise võimalus vähene ja seega ka mõju vähene,“ põhjendas Anvelt kehtivat seadusesätet.
    Miks ei pea ametiisikud oma majandushuvide deklaratsioonis kajastama kõiki endaga seotud väärtpaberiinvesteeringuid, olenemata sellest, kas need on tehtud enda nime alt või enda osalusega firma nime alt? Vaher ütles, et oleks mõeldav seda seadusega reguleerida ja hõlmata deklaratsioonis ka ametiisiku määrava osalusega juriidilise isiku tehtud väärtpaberiinvesteeringuid.
    „Iseasi on see, kuidas määratleda terminit "endaga seotud" ehk siis kust jookseb osaluse piir, millest alates võiks olla deklareerimine kohustuslik,“ märkis endine justiitsminister. Selle kohta, miks pole seda reguleeritud tänases seaduses, soovitas Vaher küsida siiski eelnõu algataja ehk justiitsministeeriumi käest.
    Intervjuu riigikogu korruptsioonikomisjoni liikme Ken-Marti Vaheriga:
    Kas ma saan õigesti aru, et ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonide täitmist kontrollib ja jälgib riigikogu korruptsioonivastane komisjon?
    Korruptsioonivastase seaduse § 15 määratleb, kellel on õigus kontrollida huvide deklaratsioone. Lõike 1 kohaselt on sätestatud isikute ring, kelle deklaratsioonide kontrollimise ainuõigus kuulub riigikogu korruptsioonivastasele erikomisjonile. Kuna kõik esitatud deklaratsioonid on avalikud ja üldsusel on nendele ka juurdepääs, ei eelda nimetatud kontrolliõiguse andmine n-ö lauskontrolli tegemist. Samas on seadus andnud vastavate kontrolltoimingute tegemiseks võimaluse.
    Deklaratsioonide punktid "Osalus äriühingus (nii Eestis kui välismaal)" ja "Väärtpaberid (EVK-st kui ka välismaalt)" – kas need kuuluvad täitmisele või see on iga ametiisiku vaba valik?
    Huvide deklaratsioon peab sisaldama andmeid deklareerimise päeva seisuga osaluse kohta äriühingus, samuti osaluse kohta äriühingus, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub ametiisikuga seotud äriühingule (nii Eestis kui välismaal registreeritud).
    Osalus Eestis registreeritud äriühingutes on deklaratsioonis eeltäidetud vastavalt äriregistri andmetele. Samas peaks deklarant nimetatud andmed siiski ka ise üle kontrollima.
    Osalus välismaal registreeritud äriühingute kohta peab deklarant andmed käsitsi deklaratsiooni kandma seaduses nõutud ulatuses. Deklaratsiooni veergu „Märkused“ võib deklarant lisada märkusi või selgitusi.
    Eraldi tuleb kohustuslikus korras deklaratsioonis kajastada andmed deklareerimise päeva seisuga väärtpaberite kohta.
    Kui tegemist on Eestis registreeritud väärtpaberitega on andmed huvide deklaratsioonis eeltäidetud vastavalt Eesti väärpaberite keskregistri (EVK andmetele) andmetele.
    Välismaa väärpaberite kohta peab kande tegema deklarant ise seaduse sätestatud ulatuses.
    Deklaratsioonis kajastatud andmete õigsust kinnitab deklarant oma allkirjaga, millega tagab ka andmete õigsuse.
    Kui neid punkte eiratakse või täidetakse valesti, mis sellest juhtub? Kuidas panna nn ametiisikuid deklaratsioone õigesti, ausalt, adekvaatselt täitma?
    Valesti täitmine, olenemata põhjusest, kas teadlikult või kogemata, ei ole karistatav väärteomenetluse korras. Peamine mõjutusvahend on nende andmete avalikkuse põhimõte.
    Kui poliitik Virge on ostnud oma nime all 100 Tallinki ja 100 Tallinna Vee aktsiat, kas siis tuleb see deklaratsioonis üksipulgi (korruptsioonivastase seaduse §8 järgi: Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus) kirja panna (sh kõikide aktsiate hetkeline väärtus)? Või kui Virge on ostnud enda firma Haavasalu alt 100 Tallinki ja 100 Tallinna Vee aktsiat, kas ka see tuleb üksipulgi (korruptsioonivastase seaduse §8 järgi: Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, kogus, nimiväärtus, koguväärtus) kirja panna (sh kõikide aktsiate hetkeline väärtus)?
    Esimese näite puhul peab Virge kajastama Tallinki ja Tallinna Vee aktsiate omamise oma deklaratsioonis, samuti osaluse äriühingus Haavasalu. Kui äriühingule Haavasalu kuuluks 1/10 Tallinna vee aktsiatest, siis tuleks ka osalus AS Tallinna Vesi kajastada Virge deklaratsioonis, näites toodud 100 aktsia puhul mitte.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.