Euroopa Komisjon tõstis Eesti majanduskasvu prognoosi

Palgakasvu taga on aga osalisest Eesti majanduses süvenev tööjõu pakkumise probleem, mis annab eriti tunda vanusegrupis 19-35. Probleemi on tinginud nii madal sündimus kui vilgas väljaränne. Trendide jätkudes prognoosib komisjon tööpuuduse alanemist 2016. aastaks 6%-le.

Nõrk koht on investeeringud – ettevõtete investeeringuid hoiavad tagasi ülevõimsused ja ebakindlus.

Netoeksport oli mullu prognoositust parem. Peamised riskid johtuvad arengutest Ukrainas – see võib negatiivselt mõjutada nii Eesti kaubandussuhteid kui välisinvestorite huvi Eesti vastu.

Olulisemaid muutusi sügisese prognoosiga võrreldes on ka inflatsiooni väljavaade – uue prognoosi järgi on Eestis tänavu oodata 0,4% (sügisel 1,6%) ja tuleval aastal 1,6% (2,2%) suurust hinnatõusu.

Komisjon märgib tunnustavalt ära Eestis maksude maksmisest kõrvalehoidmise vastu käiku lastud abinõud, mis on maksulaekumisi parandanud.

Riigi rahanduse seisust nendib komisjon, et eelarve struktuurne defitsiit mullu ja alanud aastal väheneb, 2016. aastal aga kasvab 1%-le SKPst, kui vahepeal poliitikas muutusi ei tule. Eesti avaliku sektori võlg oli mullu alla 10% SKPst ja püsib nii ka prognoositavas tulevikus.

Ülejäänud Euroopa kohta nendib komisjon, et esimest korda 2007. aastast on tänavu lootust, et kõigi Euroopa Liidu riikide SKP kasvab. ELis prognoosib komisjon tänavu kasvu 1,7% ning euroalal 1,3%. Järgneval aastal kiireneb kasv vastavalt 2,1%-le ja 1,9%-le. Euroala kiireima majanduskasvuga riik on tänavu Iirimaa.