Tuleviku auto võib olla ikkagi bensiinimootoriga?

Möödunud aastal müüdi USAs 16,5 miljonit kergsõidukit. Populaarseimad neist olid pikap-autod Fordi F seeria, Chevy Silverado ja Dodge Ram. Elektri ja hübriidautosid müüdi veidi alla 120 000, mis moodustab ainult 0,7% kogumüügist. Täpsuse huvides tuleb märkida, et nende 120 000 hulka ei kuulu Tesla S müüginumbrid, kuna need selguvad alles sel kuul. Igal juhul ei usu enamik turuvaatlejaid, et proportsionaalses plaanis automüük järgmise kahe kümnendi jooksul muutub.

Nende numbrite taustal ei tohiks autotootjad kindlasti aga loorberitele puhkama jääda. Tehnoloogias ning poliitikas on praegu suurte muutuste aeg ning suurt mõju on see avaldanud juba ka energiasektorile, mistõttu võivad uuringud elektriautode ja akude vallas suuremat hoogu koguda. Samuti pole põlemistehnoloogia praegu veel piisavalt arenenud.

Praegu masstootmises olevad diiselmootorid on tõenäoliselt kõige efektiivsemalt arenenud: 45% autosse tangitavast diislist kasutatakse ära selleks, et auto edasi liiguks. Ülejäänud 55% läheb sisuliselt lihtsalt raisku. Bensiiniga on asjalood veelgi hullemad: üksnes 18% bensiinist jõuab nii-öelda ratastesse ehk viib sõidukit edasi, ülejäänud 82% hajub õhku. Isegi maailma parimad sisepõlemismootorid pole nii efektiivsed, et suudaksid kogu tangitud kütuse liikumiseks suunata.

Siiski, usin töö mootorite arendamiseks on täies hoos ning usutakse, et kahe järgmise kümnendi jooksul suudetakse parandada neid näitajaid oluliselt, mis tähendab, et sama kütusekogusega saab läbida rohkem kilomeetreid.

Lühidalt öeldes tähendab see omakorda seda, et isegi kui sisepõlemismootoreid kasutatakse ka edaspidi, võimaldab tehnoloogia areng jõuda selleni, et ühe päeva jooksul põletatakse 20 miljonit barrelit naftat vähem kui nüüd. Tegu on märkimisväärse arvuga, arvestades, et praegu kulutatakse ühes päevas keskmiselt 90 miljonit barrelit naftat. Seda siis nii autosõiduks kui muudel otstarvetel. Nii nagu kildaõli tootmine on viimastel kuudel muutnud oluliselt nii Venemaa kui OPECi poliitikaid, tähendab see tulevikus seda, et arengud tehnoloogia valdkonnas võimaldavad kütuse hinda kõikjal madalana hoida.

Tõelise väljakutse esitab see omakorda elektrimootoritele – kuidas pista rinda sisepõlemismootoritega? Kui inimene ostab elektriauto, siis ta eeldab, et ta teenib selle summa - mis ta maksis elektriauto eest rohkem kui oleks tavalise sisepõlemismootoriga auto eest maksnud - tagasi mõne aastaga.

GM ja Tesla plaanivad teha suuri jõupingutusi, et ilma laadimiseta saaks sõita rohkem kilomeetreid. Aastaks 2017 või 2018 tahetakse jõuda 200 miili ehk 320 kilomeetri tähiseni. Samas arvatakse, et Tesla autod on siiski liiga kallid, et tõeliselt siseneda massiturule. Seega ei jõua elektriautode tootjad enne nii-öelda tavaautode tootjate kannule, kui nende hind pole piisavalt madal.