Ühistupanga asutamist on tutvustatud kui kasumiahnetele kommertspankadele vastuhakkamist. Mõisa teeb skeptiliseks, kas ainult Eestis tegutsedes on maht nii suur, et saaks operatsioonikulud piisavalt alla viia. “See on minu jaoks finantsalane “Teeme ära!” – ühiskondlik amet,” ütles Mõis.
Ühistupanka hakkavad kasutama selle osanikud. “Kellele ei meeldi seda külastada, siis ärgu külastagu,” ütles Mõis neile, kes peavad ühistupanga loomist poliitiliseks sammuks. “Iga reformierakondlase või isamaaliitlase saab selle pangamõttega totaalselt endast välja ajada: “Hullemat lollust ei ole olemas!”, aga ega ma ise ka ei oska täpselt prognoosida, kui palju see on valimisüritus.”
Kui teistest pankadest on LHV tugevus hea fondide haldamise oskus, siis ühistupanga suurimaks plussiks võib Mõisa hinnangul kujuneda tugeva arveldussüsteemi käimasaamine.
Danske koht jäi tühjaks
Ain Hanschmidt nimetas Eesti Ühistupanga loomist heaks mõtteks. “Huvitav idee. Põhimõtteliselt toetan kõiki asju, mis Eesti majandust ärgitavad. Kui vaadata praegust turusituatsiooni, siis Danske teatas, et loobub jaepangandusest. Loodus tühja kohta ei salli. On ruumi mõnele universaalpangale, kes tahab ka eraisikutega tegeleda,” rääkis ta.
“Suured pangad on loobumas oma klientidest. Näen kohta, kuhu on võimalik asemele minna. Näen panga klientidena eraisikuid ja väikseid ning keskmisi ettevõtteid. Kõik sõltub sellest, kes asutajateks tulevad. Kui tulevad ühistulised organisatsioonid, siis saavad konkurentsieelise,” lisas ta.
Hanschmidt paneb raha sisse
Hanschmidt panustab oma raha ühistupanka. “Arvan, et mingid osakud ostan. Mingi osa rahast panen sisse,” ütles Hanschmidt. “Kui aktsiaseltsina on võimalik teenida, siis ühistupangas, kus osutatakse teenuseid parema hinnaga, ei näe ma otsest teenimist.”