Negatiivsed tootlused raputavad finantssüsteemi

Mitmete Euroopa valitsuste – ja ka suurettevõtete – võlakirjade tootlused (tootlus liigub hinnaga vastupidises suunas) on sellel aastal kukkunud alla nullprotsendi. Laenamiskulud on rekordmadalale viinud just Euroopa Keskpanga poolt läbiviidud kvantitatiivne lõdvendamine (sisuliselt rahatrükk). Mitmed Financial Timesi poolt küsitletud kogenud rahanduseksperdid muretsevad aga kõrvaltoimete pärast.

„See võib muuta globaalse võlakirjaturu keskkonna täiesti teistsuguseks,“ ütles investeerimisfirma Standard Life Investments globaalse strateegia juht Andrew Milligan. „Kui see muutub püsivaks, siis võivad tekkida suured kapitalivood.“

„Sellel on tohutu mõju paljudele lihtsatele asutustele nagu pensionifondid ja kindlustusseltsid. See mõjutab, kuidas terve nende mudel töötab,“ ütles Gryphon Capital Investments tegevjuht Henry Cooke. „See paneb nad tugeva surve alla... ja kui inimesed panna tugeva surve alla, võtavad nad rohkem riske.“

Negatiivsed intressimäärad tähendavad seda, et laenu andmiseks maksavad investorid peale. Ashmore Groupi endine uurimistegevuse juht Jerome Booth ütles: „See on täiesti vastuvõetav, et valitsus üritab tekitada võlakirjadele negatiivset tootlust – see on ju väga hea tehing. Probleem on aga see, miks investorid peaksid sellist tehingut tegema?“

Euroopa Keskpanga toimingud on sundinud ka teisi keskpanku tegutsema. Taani ja Rootsi viieaastaste võlakirjade tootlused lõpetasid eelmise nädala vastavalt -0,48 ja -0,04 protsendil.

„Tundub, et tegemist on esimeste märkidega valuutasõjast. Kõik keskpangad ei suuda oma valuutat piisavalt alla suruda, et nõudlust suurendada. Ma ei ole nii kindel, et see on lahendus,“ ütles Hermes Investment Management peaökonomist Neil Williams. JPMorgani hinnangul on Euroopas negatiivse tootlusega võlakirjade maht umbes kaks triljonit eurot. Nende hulka ei ole arvestatud üheaastase või lühema tähtajaga võlakirju.

Samuti on negatiivsed tootlused ka Šveitsi võlakirjadel. Käesoleva kuu alguses muutusid negatiivseks ka näiteks toidutootja Nestle eurodes nomineeritud võlakirjad.

Rahanduseksperdid ei oota, et ülimadalate intressimäärade ajastu Euroopas niipea läbi saaks. Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tootlus langes eelmisel nädalal 0,34protsendini – aasta alguses oli tootlus veel 0,54protsendi juures. „Saksamaa võlakirjade tootluse langemine nullprotsendi juurde ei ole ebatõenäoline,“ ütles Russell Investments Euroopa juht Pascal Duval.

Investeerimisspetsialistid on skeptilised, kas EKP rahatrükk suudab majanduskasvu tekitada. Samas on nad ühel meelel, et seda oli vaja deflatsiooni vältimiseks. "See loob pinnase heaks lõpplahenduseks," ütles Legal & General Investments analüütik Martin Reeves.

Samas arvasid eksperdid, et USAs ja Suurbritannias võivad laenukulud hoopis tõusma hakata. Tõenäosus, et Föderaalreserv ja Inglismaa Keskpank intressimäärasid tõstavad, on suhteliselt suur – sellisel juhul tõuseks ka sealsed laenukulud.

Reeves lisas, et palgatõusust tulenev inflatsioon USAs ja Suurbritannias tõstaks võlakirjade tootlusi üle maailma. „Ilmselt toimuks see kiiremini, kui inimesed arvavad, sest kõik usuvad, et tootlused langevad veelgi.“