Euroopa hakkab ehitama energialiitu

„Me tahame energia vabast liikumisest teha viienda põhivabaduse,“ ütles Maros Sefkovic, viidates Euroopa siseturul kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vabale liikumisele.

Tegelik olukord on täna selline, et ühtse turu asemel on 28 omaette energiaturgu, kus ei piisa ühendusi ega koostööd, et näiteks Taanis üle jääv tuuleenergia naaberriiki Saksamaale müüa. Selle asemel paneb Saksamaa oma turu lukku, mis sunnib Taani tootjaid kas võimsusi seiskama või toodetud energia muidu ära andma. Kahjud saamata tulust hindab Taani aastas ca 500 miljonile kroonile. Sama probleem on Hispaania ja Prantsusmaa vahel.

Tarbijaile tähendab see kõrgemaid hindu ning kriisi olukorras suuremaid riske, kui ära langenud kodumaist tootmise impordiga asendamiseks pole piisavaid ühendusi. Siht on tagada, et vähemalt 10% elektritarbest oleks edaspidi võimalik katta impordiga.

Energialiidu strateegia seisab viiel sambal – rohkem tarnekanaleid ja võimalusi toetuda kriisis teistele liikmesriikidele, reaalselt toimiva ühtse turu loomine, suurem energia kokkuhoid, majanduse süsinikusisalduse vähendamine ning rõhk teadus- ja arendustööle, et tagada Euroopa Liidu püsimine uudse tehnoloogia liidrina.

Parem varustuskindlus tähendaks eelkõige rohkem tarnijaid – lisaks jätkuvale koostööle Norra ja USA ning Kandaga tahab Euroopa Liit eelisarendada nn lõunapoolset gaasikoridori, et lisada alternatiivseid tarneid Kaspia mere riikidest, Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist. Ka Venemaa jääb oluliseks partneriks. Venemaa ise arendab samal ajal torujuhtme projekti, mis suunaks Gazpromi gaasi ekspordi Ukrainast ümber Türgisse, jättes Euroopale võimaluse selles regioonis Vene gaasi osta Kreeka piiril.

Euroopa varustuskindlust peab tagada aitama ka laiem veeldatud maagaasi kasutus, mille jaoks töötatakse välja eraldi strateegia. Ühtlasi pingutab komisjon, et kaotada takistused veeldatud maagaasi importimisel USAst.

Kaasajastada plaanib EL ka elektrituru reeglid, et need paremini arvestaksid suurenenud energiatootmisega taastuvatest allikatest. See omakorda eeldab rohelise energia toetussüsteemide üle vaatamist, et need turgu ei moonutaks, ütles ELi energiavolinik Miguel Arias Canete.

Üks vastuolulisemaid ettepanekuid on komisjoni soovitus, et liikmesriigid kolmandatelt riikidelt energiakandjaid ühiselt ostaksid, nagu pakkus oma energialiidu visioonis välja Poola endine peaminister ja tänane Ülemkogu juht Donald Tusk. Mõistes aga, et tegemist on liikmesriikide jaoks väga tundliku teemaga, pakub komisjon seda välja kui vabatahtlikku võimalust eelkõige kriisi olukorras ning riikidele, mis sõltuvaid vaid ühest tarnijast. Taoline ühishange peab kindlasti vastama WTO ja ELi konkurentsireeglitele.