• OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2251,73%65 245,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,09
  • OMX Baltic0,18%317,89
  • OMX Riga0,43%965,1
  • OMX Tallinn0,08%2 206,15
  • OMX Vilnius0,28%1 497,98
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 1001,19%10 816,14
  • Nikkei 2251,73%65 245,44
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%97,09
Eesti päritolu otselaenamise platvorm Bondora sai globaalseks laienemiseks 4,7 miljonit eurot, suurima summaga toetab firmat USA fond Valinor Management.
Bondora asutaja Pärtel Tomberg tahab, et ettevõte paistaks kogu maailmas silma.
  • Bondora asutaja Pärtel Tomberg tahab, et ettevõte paistaks kogu maailmas silma.
  • Foto: Meeli Küttim
Bondora (endine isePankur – toim.) kavatseb kaasata institutsionaalseid fonde, millest peamise osa moodustavad USA taustaga investorid. “Tahame turu globaalseks muuta,” selgitas Äripäevale Bondora asutaja ja tegevjuht Pärtel Tomberg.
Peale selle tahab ettevõte järgmise aasta lõpuks oma teenustega katta kogu eurotsooni. Praegu ei ole Tombergi sõnul veel otsustatud, kas liituda saavad kõik riigid korraga või tehakse seda järk-järgult. Kogu Euroopale keskendumise põhjus peitub USAs. “Selleks, et USA ettevõtetega samas kaliibris olla, peame terve Euroopa sihikule võtma,” selgitas Tomberg.
Kolmandaks soovib Bondora juurde saada USA väikeinvestorite kapitali.
Suuri konkurente Tomberg ei näe. “Riigipõhiselt on siin-seal konkurente, kes tegutsevad mõnes konkreetses riigis. Kõige rohkem on konkurente Inglismaal, kus on neid nii tarbijate kui ka ettevõtete rahastamisel, aga ükski neist ei tegutse üle Euroopa,” rääkis Tomberg.
Ta märkis, et siiani on laenuturgu monopoliseerinud pangad, aga eri fondid on sellele turule ligipääsu otsinud.
Kui Bondora plaanid õnnestuvad, siis võiksid näiteks Saksa investorid laenata raha Kreeka omadele ja vastupidi. See näide on Tombergi hinnangul oluline, sest riigid võitlevad omavahel, kas toetada pankasid, et viimased saaksid laenu anda.
“Riiklikku abi ei ole meie arvates pangandussektoris vaja, et raha õigetele soovijatele liiguks. Ei pea kogu aeg madistama. Kui investoritel on parasjagu huvi Kreekale laenata, siis seda tehakse. Kui ei ole huvi, siis tulevad uued investorid,” ütles Tomberg.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele