Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Bondora sai 4,7 miljoni eurose süsti

Bondora asutaja Pärtel Tomberg tahab, et ettevõte paistaks kogu maailmas silma.Foto: Meeli Küttim

Eesti päritolu otselaenamise platvorm Bondora sai globaalseks laienemiseks 4,7 miljonit eurot, suurima summaga toetab firmat USA fond Valinor Management.

Bondora (endine isePankur – toim.) kavatseb kaasata institutsionaalseid fonde, millest peamise osa moodustavad USA taustaga investorid. “Tahame turu globaalseks muuta,” selgitas Äripäevale Bondora asutaja ja tegevjuht Pärtel Tomberg.

Peale selle tahab ettevõte järgmise aasta lõpuks oma teenustega katta kogu eurotsooni. Praegu ei ole Tombergi sõnul veel otsustatud, kas liituda saavad kõik riigid korraga või tehakse seda järk-järgult. Kogu Euroopale keskendumise põhjus peitub USAs. “Selleks, et USA ettevõtetega samas kaliibris olla, peame terve Euroopa sihikule võtma,” selgitas Tomberg.

Kolmandaks soovib Bondora juurde saada USA väikeinvestorite kapitali.

Firma, mis on tegutsenud nii Sõbralaen OÜ kui ka isePankuri nime all, asutati 2008. aastal. Läinud aastal aastal võeti kasutusele rahvusvaheline kaubamärk Bondora.
Otselaenaja Bondora pakub teenuseid laenusoovijatele ja investoritele. Laenusoovijatel on võimalik laenata investoritelt raha, kes saavad laenatud summalt intressitulu.
Bondora ise laene ei väljasta, vaid pakub administreerimisteenust, kontrollib laenusoovijate tausta ja hoolitseb kasutajatevaheliste maksete liikumise eest.

Raha ei tohi seista

“Meie põhieesmärk ei ole Euroopa turg, mis meil suures osas juba on käes, vaid globaalne. Kui vaadata maailma majandust, siis osad riigid on kasvus, teised võitlevad stagnatsiooni ja majanduslangusega. Selleks, et turg efektiivne oleks, peaks olema võimalikult laia taustaga investoreid ja eri riikidest laenajaid. Peaasi, et raha seisma ei jääks, vaid liiguks,” rääkis Tomberg.

Kuus aastat tegutsenud Bondorale tuleb plaanide käivitamisel appi USA fond Valinor Management, mis investeerib peamiselt avalikel turgudel tegutsevatesse suurettevõtetesse. Näiteks on nad investorid Google'is ja Amazonis. Peale suurinvestori annavad Bondorasse panuse kaks eraettevõtjat Eestist ja Inglismaalt.

Valinor Management investeeris neli miljonit eurot, ülejäänud raha tuleb eraisikutelt. Üks neist on juuraettevõtja Michael Fay. Teine investor on Eesti juurtega investeerimispankur Ragnar Meitern, kes on töötanud investeerimisfondide ja raha kaasamisega nii USAs kui Aasias. Meitern aitabki üles ehitada globaalset investeerimisfondide müügisuunda.

Reklaamima hakkas Bondora oma teenuseid 2013. aasta alguses. Turundusfaasis on ettevõte seega olnud vaid kaks aastat, varasemad neli aastat ehitas firma üles tehnoloogiat ja juriidilist raamistikku.

Usaldus haihtub kiiresti

“Arvan, et oleme usalduse saavutanud, aga finantssektoris tegutsedes või rahaga kokku puutudes võid usalduse kaotada päeva, minuti või sekundiga,” tõdes Tomberg. “Näiteks Swedbank on 20 aastat tegutsenud, maine saavutanud, aga usaldus meie vastu ei ole nendega võrreldav. Peame kõvasti töötama, et suurte pankadega konkurentsis olla.”

Investeerimispool on Bondoral juba praegu üle-euroopaline. Laenupoolel on ettevõttel investoreid kõigist Euroopa riikidest, kuid nad annavad laene vaid neljas riigis, Eestis, Soomes, Hispaanias ja Slovakkias elavatele tarbijatele. Plaan on riike juurde leida. Tomberg nentis, et kuna regulatsioonid laenuandmiseks on ranged, võtab litsentside taotlemine aega. “See vajab samm-sammult tegutsemist.”

Suuri konkurente Tomberg ei näe. “Riigipõhiselt on siin-seal konkurente, kes tegutsevad mõnes konkreetses riigis. Kõige rohkem on konkurente Inglismaal, kus on neid nii tarbijate kui ka ettevõtete rahastamisel, aga ükski neist ei tegutse üle Euroopa,” rääkis Tomberg.

Ta märkis, et siiani on laenuturgu monopoliseerinud pangad, aga eri fondid on sellele turule ligipääsu otsinud.

Kui Bondora plaanid õnnestuvad, siis võiksid näiteks Saksa investorid laenata raha Kreeka omadele ja vastupidi. See näide on Tombergi hinnangul oluline, sest riigid võitlevad omavahel, kas toetada pankasid, et viimased saaksid laenu anda.

“Riiklikku abi ei ole meie arvates pangandussektoris vaja, et raha õigetele soovijatele liiguks. Ei pea kogu aeg madistama. Kui investoritel on parasjagu huvi Kreekale laenata, siis seda tehakse. Kui ei ole huvi, siis tulevad uued investorid,” ütles Tomberg.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.